28. novembril möödus 95 aastat Vabadussõja algusest. 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda, kui Punaarmee 6. kütidiviisi 7000 meest tungisid üle Narva jõe. Neile astusid vastu Eesti rahvaväe võitlejad.
Kell 11 algas Kaitseväe kalmistul Vabadussõjas langenute mälestusehise juures tseremoonia, mille käigus kaitseväelased asetasid mälestusehisele küünlad ja kuhu kõik soovijad said tuua küünlaid, pärgi ja lilli.
Tseremoonial mängis politsei- ja piirivalveameti orkester ning kohal olid akadeemiliste organisatsioonide esindajad.
Kell 13 pidas kaitseminister Urmas Reinsalu kõne Vabadussõja võidusamba juures. Seejärel asetati Võidusamba jalamile pärjad. Mälestuspalve pidasid EELK peapiiskop Andres Põder ja kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere. Tseremoonial osalesid kaitseväe, kaitseliidu juhtkonna liikmed ja välisriikide kaitseatašeed, samuti on kohal on akadeemiliste organisatsioonide esindajad.
25. novembril 1918 kutsutakse Tartus kokku erakorraline koosolek, kus ühel meelel astuvad kaasvennad kokku vapi alla ja tõotavad läikivail silmil kui üks mees astuda rinnaga kaitsma oma kodumaad. Vabadussõjast võtavad tegelikult osa 16 vilistlast ja 61 kaasvõitlejat, kokku 77 korp! Fraternitas Estica liiget. Neist sõdivad ohvitseridena 15, sõduritena 33, kelledest kolm meest hiljem vahvuse eest ülendatakse ohvitseride asetäitjaiks, seega rivis kokku 48 meest. Teistel aladel võtavad sõjast osa arstidena 14, asearstidena 13 ja sõjaväe vaimulikkudena 2. Isamaa eest annavad oma elu 3. Sõjas üles näidatud vahvuse eest annetatakse Estica liikmeile 10 ja teenete eest 4, kokku 14 vabadusristi.
vil! Viktor Neggo, artiklist 25. aastapäeva albumist