9. mail 1937 võis Tartu korp. Fraternitas Estica tagasi vaadata oma 30-aastasele viljakale olemasolule. Sel puhul korraldati ka vastavad pidustused, mis olid tõmmanud kokku üle maa vilistlasi ja kaasvõitlejaid. Pidustused algasid 8. mail balliga „Vanemuises”, mis toimus heatujuliselt vastavalt ilustatud saalides umbes 600 kutsutud külalise, vilistlase ja kaasvõitleja osavõtul. 9. mail korraldati samas aktus, mil puhul liigutava aktuskõne pidas auvil. prof. A. Paldrock, tuletades meelde peamiselt neid muresid j a rõõme, mida tuli arvestada esimese Tartu eesti korporatsiooni asutamisel ja selle tegevuse esimesil aastail. Tervituste osas said sõna vil! O. Pukk, kes andis edasi riigivanema, auvil! K. Pätsi, isiklikke tervitusi, konvendi daamide esindaja, sõpruslepinglaste esindajad,
üliõpilaskonna esimees, Tartu ja Tallinna üliõpilasorganisatsioonide esindajad j.t. Loeti ette samuti tervitustelegrammid, milliseid oli saabunud terve hulk. Lõpuks otsustati saata tervitustelegramm riigivanemale ja lõpetati aktus ühise hümniga.
Sama päeva õhtul algas ka traditsiooniline vennastuspidu, mille ametlik osa peeti “Bürgermusses”, kuna konvendi korteris saal on jäänud kitsaks järjest suurenevale perele. Sellele järgnev koosviibimine peeti aga juba omas majas, kuhu liiguti võimsas rongkäigus.
Oma 30. aastapäeval tagasi vaadates tarmukale tegevusele, võib korp. Fraternitas Estica julgelt kinnitada, et ta on suutnud täita täiel määral oma tõotust, mis avaldub lipukirjas: „Teos õiglane ja vahvas, ustav Sulle Eesti rahvas!“. Juba korporatsiooni asutamine tookordse olustiku keerises osutus mureks ja unustamatuks sammuks eesti intelligentsi koondamise ja organiseerimise mõttes. Sest eks andnud ju esimese Tartu eesti korporatsiooni Frat. Estica asutamine tõuget paljude teiste korporatsioonide asutamisele ja eks avaldu see ühistunde vaim, millele lõid aluse grupp eestisoost korporatiivse mõtlemisviisiga haritlasi, praeguses Eesti Korporatsioonide Liidus, mis alates 1915. a. esineb meie avalikus elus võimsa korporatsioonide koondisena.
Korp. Frat. Estica tegevust analüüsides ja hinnates tuleb kohe algul märkida, et ta on alati sammunud kindlat rada, ega ole end lasknud mõjustada vales suunas, kuigi teinekord avalik arvamine pole seda suutnud momendil mõista ja on hiljem pidanud oma tõekspidamisi revideerima.
Frat. Esticale on alati olnud südamelähedaseks oma rahva asjad ja üritused. Vabadussõja puhkedes Frat. Estica andis end esimesena vabatahtlikult in corpore tolleaegse kol. E. Põdder’i käsutusse, kandes kaotusi armastatud liikmete näol, kelle marmorisse raiutud nimed konvendi korteri seinal peavad nooremaile konvendi liikmeile tuletama meelde nende kõrgeid ja üllaid kohustusi oma isamaa vastu.
Kaitseliidu Tartu korporatsioonide (4.) malevkonna asutamisest 1. dets. 1924. a. puhul, samuti tema edaspidisest arendamisest on Frat. Estica perre kuuluvad vilistlased ja kaasvõitlejad osa võtnud südamlikult ja kohusetruult.
Ka üliõpilaskonna üldiseist üritusist, edustuse tööst ja tegevusest võetakse osa täie andumusega.
Mens sana in corpore sana, terves kehas terve vaim — see oli Frat. Estica põhimõtteks juba asutamisel. Sellest on peetud ka kinni ning konvendi ruumes peetakse tihti loenguid ja referaate asjahuviliste vaimsete tarvete rahuldamiseks. Ka on soetatud ühisel jõul ja nõul 3300 köiteline raamatukogu. Sportimise võimalusist ori samuti haaratud kinni täie innuga. Nii on võetud osa laske, jalgpalli, käsipalli ja kergejõustikuvõistlusist, millistel aladel vahel saavutatud päris märkimisväärseid tulemusi.
Sama sooja tundega on Frat. Estic a arendanud ka oma suhteid naaberrahvaste üliõpilasorganisatsioonidega. Nii on kartelllepinguid sõlmitud Soomes Savo osakonnaga, Lätis korp.Lettconiaga ja Poolas korp. Poloniaga. Viimased kaks korporatsiooni on asutatud Tartus, seepärast seovad Fr. Esticat nendega sõprustunded juba ta asutamisest peäle. Teoksil on lähenemine Leedu korp. Neo Lithuaniaga, mis samu suhteid loob praegu Lätis korp. Lettoniaga.
Alates 1933. a. sügissemestrist asub Frat. Es tica omas majas Tartus Aia 54. Tema perre
kuulub praegu 150 vilistlast j a 181 kaasvõitlejat. Konvendi juures teotseb vilistlaskogu, mida juhib praegu eestseisus järgmises kooseisus — esimees san. kindr. dr. H. Leesment, laekur: dir. J. Rosenfeldt , kirjatoimetaja: van. adv. V. Siil. Konvendi eestseisus aastapäeva semestril teotseb koosseisus esimees: ksv. R. Laube, abiesimees: ksv. E. Truupere ja kirjatoimetaja: ksv. J. Laikoja.
Selline .oleks siis lühike pilt Frat. Estica 30-aastasest tegevusest, millise aja jooksul tema perest on võrsunud tunnustatud teadusmehi, riigijuhte ja teisi seltskonna ja avaliku elu tegelasi. Möödunud mälestusrohke aastapäev on aga vaid kohustuseks uutele õilsatele tegudele, edasipüüdlikkusele ja energiale edaspidiseks tulemusrikkaks teotsemiseks.
Vivat crescat flcreat Fraternitas Estica in aeternum!
Üliõpilasleht Nr. 6 – 22. V 1937