Homöopaatia – mustkunst või teadus?

Viimases “Riigi Teataja” numbris kuulutati välja haridus-sotsiaalmin. määrus homöopaatsete ravimite kohta, millega ära keelatakse nende sissevedu, valmistamine, müügikohtades pidamine ja müük, homöopaatsete ravimite väljakirjutamine arstide poolt, samuti homöopaatses väljendusviisis kirjutatud retseptide järgi ravimite valmistamine ja väljaandmine.

Homöopaatsete ravimitega katsetas viimasel ajal Eestis terve rida arste, tesite seas ka Eesti Punase Risti peavalitsuse president dr. H. Leesment. Haridus-sotsiaalministri uue määruse puhul pöördusime tema poole küsimustega, kuidas homoöopaatsete ravimisviisidega teotsenud arstide ringkond sellesse korraldusse suhtub.

Dr. Leesment seletas kokkuvõttes järgmist.

Olen ikka püsinud seisukohal, et teaduslik uurimus peab kättesaadav olema kõigile, kes sellel alal võimelised on teotsema ja teotseda soovivad. Samasugune olukord peab valitsema ka arstiteaduse alal. Ei saa kuidagi öelda, et see teadus oma arenemise tipuni oleks jõudnud. Palju ravimisviise ja ravimeid on kindlasti veel läbiuurimata. Pole täisulikud ka praegused arstimid. Seda näitab juba sinuüksi asjaolu, et neid järjekindlalt ikka uusi ja uusi turule paisatakse.

Kavatsus homöopaatsete ravimite müüki, valmistamist ja väljakirjutamist keelata oli liikvel ammu. Olen tundnud, et seda kavatsust varemalt juba kord seadusandlikul teel läbi viia katsuti, kuid riigikogu vastuseismisel olevat seaduseelnõu vastav paragrahv tol korral kustutatud. Sellepärast tuli nüüdne määrus minule teataval määral üllatusena.

Ometi pole homöopaatia kindlasti niisugune ala, et temaga tegutseda ei tohitaks. Välismaa teaduslikes ringkondades leiab ta järjest kasvavat tunnustust. Nii loetakse Ameerikas tervelt 11 ülikoolis homöopaatiat teadusliku õppeainena. Samuti on Saksamaal 3 ülikoolis eriloengud homöopaatia jaoks. Tänavu aga tavatsetakse nendega algust teha veel 7 ülikoolis. Näeme, et isegi suure teadusliku minevikuga maad sellesse arstiteaduse alasse väga tõsiselt suhtuvad. Järelikult peaks ka meilgi asjast huvitatud arstidele võimalus jäetama homöopaatseid ravimisviise kasutada. Igal juhul aga ei saa juttugi olla sellest, et seda ravimisviisi kasutanud arste sharlataanideks tohitaks lugeda. Nad on oma teotsemistes väljunud puht teaduslikult aluselt. Pealegi on uus määrus juba paari päeva kestel publiku seas esile kergitanud tugeva pahameeletunde. Inimesed ei salli, et neid takistatakse ravimise juures, sündigu see siis mistahes teel.

Dr. Leesment on isiklikult homöopaatiaga tegemist teinud juba üle 10 aasta. Ta on täielikult veendunud, et see ravimisviis häid tagajärgi võib anda. Sellejuures aga ei pea ta end sugugi puhtaks homöopatistiks, vaid kasutab ühtlaselt kõiki ravimismeetode, nii nagu see haigele kohasem paistab olevat. Eriti suurt usku näib dr. Leesment aga asetavat homöopaatsete ravimite kiirgamisvõimele. Ta on ainukese arstina Eestis kasutamisele võtnud “talismanisüsteemi”, kui seda nii tohiks nimetada. Nimelt ei anna ta haigetele homöopaatseid ravimeid enam sisse, vaid laseb neid kanda seotuna ümber keha. Nende ravimite kiirgamisvõime viivat haige paranemisele. Nii oleks haige teataval määral justkui talismani kaitse all. Paljud sellised katsed olevat andnud ootamata häid tagajärgi. Alles hiljuti olnud tema juures ravimisel keegi noormees, kelle näotiisikus raskel kujul. Too noormees viibinud 6 ja pool aastat mitmetes haiglates, kuid ei olevat kuskilt paranemist leidnud. Nüüd aga, 3-kuulise ravimise järele keha ümber seotud homöopaaatsete ravimite abil, olla noormehe nägu täielikult tervenenud. Ainult käel leiduvat veel üksainuke pisike haigusplekk.

Niisuguseid juhuseid, kus harilik arstiteadus aidata pole suutnud, homöopaatne ravimisviis aga kiire paranemise on toonud, teab dr. Leesment jutustada hulgaliselt – nii oma, kui ka teiste arstide praktikast.

Kuid pärime siiske, kas homöpaatse ravimisviisi juures esile pole tulnud ka negatiivseid näiteid. – Käsi südamele. – vastas kõnetatu omaltpoolt uue küsimusega, – kas ka harilikkude pulbrite ja tilkade varal pole küllalt halba tehtud?

Lõpuks rõhutas dr. Leesment veel kord, et väga paljud uued teaduslikud algatused vanade traditsioonide kandjate poolt tugeva vastuseisu on leidnud. Meil aga on selle vastuseisuga uue määruse kujul nähtavasti liiga kaugele mindud. Igatahes on arstidelt edaspidistes toimetamistes võimalus võetud ja neil tuleb uuele korraldusele vastuvaidlematult alluda.

Tartu Postimees

19. juuni 1934

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*