Max Edenberg

1941 rääkisid sõjapõgenikud nii:
Teine suur kõmuline lugu oli Max Edenberg’i arreteerimine Tallinnas. Kolm venda Edenbergid, üks neist on surnud, ametilt ehitusinsenerid, olid Eesti iseseisvuse ajal suured ehitusettevõtjad ja üldse kõvad ärimehed. Neil oli osavust olla iga valitsusvõimuga kõige paremas vahekorras. Kui Eestis vapside liikumine jõudis oma haripunktile, olid Edenbergid nende inimeste hulgas, kes seda liikumist rahaliselt toetasid. Max Edenberg oli nii suur vapside usaldusmees, et tema korraldada jäi Artur Sirki Tallinna vanglast põgenema aitamine. Edenbergi autol viidigi Sirk Tallinnast välja. Siis tuli enamlaste aeg ja Edenbergid jatkasid oma ärimehelikku tegevust ka punase rezhiimi ajal. Kui enamlased algasid saaretele kindluste ehitamist, oli firma Edenberg üks kindlustustööde ettevõtjatest. Sakslaste ümberasumisel Eestist Saksamaale, kusjuures ka mõnedel eestlastel võimaldati kaasa minna, eriti neil, kes olid vapside liikumisega seotud, siirdusid ka Edenbergid ümberasujatena Saksamaale. Max Edenberg oli saanud enamlaste kindlustuste plaane kaasa võtta. Selle ja muude teenete eest sakslaste kasuks talle annetati raudrist. Niipea kui enamlaste valitsus lõppes ja sakslased maale tulid, siirdusid ka Edenbergid kodumaale, kus jatkus nende suurejooneline ehituslik ja puht äriline tegevus. Nüüd näib, et Max Edenbergi karjäär on järsult lõppenud. Ta on vangistatud spekulatsiooni pärast ja tema juurest on leitud väga suurel määral välisvaluuta tagavarasid, eriti Ameerika dollareid, pääle selle aukartustäratav summa Saksa rahas. Edasi on max Edenbergi kodust saadud kätte ligi 300 kulduuri ja üle kilo puhast kulda. Max Edenbergi ootavat raske karistus, eriti just seetõttu, et ta senini just sakslaste usaldusmees on olnud. Koos Edenbergiga on arreteeritud ka rohkesti teisi isikuid, teiste hulgas ka tema lähemaid sõpru vaps Eduard Reinkubjas.

Artur Sirgu põgenemine paterei vanglast 11. november 1934
Vabadussõjalaste ideeline juht Sirk oli Pätsi ja Laidoneri peamisi oponente. Talle mõisteti ka pikk vanglakaristus, mida ta asus kandma Tallinna Patarei vanglas. Kuid vabadusse oli jäänud mitmeid Sirgu sõpru ja võitluskaaslasi, sealhulgas ka Patarei abidirektor Evald Viikman ja vangivalvur Johannes Küttim. Üheskoos koostati plaan vanglast põgenemiseks. Et see õnnestuks, pidi Sirk simuleerima ishiast, misjärel ta sai kergemale režiimile ning võis ka vanglaõues jalutuskäike teha. Teda ei valvatud ka väga rangelt, sest üldiselt peeti Patareist põgenemist võimatuks, 14 aasta vältel polnud see kellelgi õnnestunud.
1934. aasta 11. novembri pärastlõunal, kui Sirk vanglaõues jalutas, sõitis arhitekt Max Edenberg autoga vangla väravate juurde ja tegi kindlaks, et neid valvab plaani kaasatud Küttim. Seejärel avas Küttim vanglaväravad ja Sirk jooksis koos temaga Edenbergi auto peale. Et teisi valvureid takistada, lukustas Küttim Sirgu järel veel ka vanglaväravad. Edasi põgenes Sirk vabadussõjalase Hjalmar Mäe onu Voldemar Oiti juurde Nõmmel, kus tangiti bensiini ja sõideti seejärel Lätti. Sealt sõitis Sirk puksiirlaevaga Soome Hankosse.

Leave a Reply

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

  

  

  

*