Tallinna Tehnikaülikooli tudengid plaanivad lähiajal patenteerida kümmekond geenitehnoloogia-alast ideed.
Mõte sündis pärast maailmakuulsa biokeemia professori Illimar Altosaare innovatsioonikursuse läbimist. Samal ajal käib maailma maades diskussioon, kas ja kui palju peaks Euroopa Liit piirama geneetiliselt muundatud organismide ehk GMO-de pääsu oma turule.
Ottawa Ülikooli biokeemia professor Illimar Altosaar juhendab praegu Tallinna Tehnikaülikoolis neljakuulist doktorantide innovatsioonikursust. Kõik sellest osavõtvad 11 doktoranti plaanivad oma geenitehnoloogia alased ideed patenteerida.
Eesti poodidest on geneetiliselt muundatud toitu raske leida. “Mida võib meie poelettidelt leida, on geneetiliselt muundatud sojast toodetud õli. GMO-dest on Eesti turule lubatud mais, soja ja raps,” ütles Veterinaar- ja toiduameti mitteloomse toidu büroo peaspetsialist Kairi Sisask.
Euroopa Liidus kehtivad GMO-dele ranged reeglid. Enne Euroopa turule laskmist peab GMO-sid sisalduvate toiduainete ohutust hindama Euroopa toiduohutusamet ja heaks kiitma Euroopa Komisjon.
Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO teatas veebruari alguses, et GMOde impordikeeld Euroopasse on ebaseaduslik. Sellise protesti esitasid WTOle kolm aastat tagasi Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Argentiina.
“See WTO veebruari lõppanalüüs 3200 lehekülge puhast teadust ütleb, et Euroopa Liidul ei ole mingit teaduslikku põhjust, et hoida eemal meie toodangut,” ütles Ottawa Ülikooli biokeemia
professor Illimar Altosaar.
Euroopa Liit ei võta vastu näiteks Kanadas kasvatatud geneetiliselt modifitseeritud rapsist pressitud õli.
“Euroopa Liit ütleb, et las teised riigid ostavad teie õli, aga mitte meie. See on üks kunstlik barjäär,” ütles Altosaar.
Kõigil poes müüdavatel toiduainetel, mis sisaldavad rohkem kui null koma üheksa protsenti geneetiliselt muundatud ainet, peab olema peal vastav märgistus.
http://uudised.err.ee/index.php?0557510
Eva Tihhonova