Tallinna vanalinnas Ingeri ja Rootsi bastioni maa-aluseid käike Kiek in de Kökiga ühendavat tunnelit kaevates tuli Toompea lõunapoolse kaitsemüüri maa-aluses osas nähtavale seniteadmata värav, mis võidi kinni müürida juba 475–500 aastat tagasi.
Värava avastanud OÜ Arheograator arheoloog Peeter Talvar rääkis, et väravakaare ülemised kivid tulid tööde käigus ootamatult välja ning neid tasapisi lahti kaevates selgus, et tegu on tõepoolest kunagi kasutusel olnud väravaga.
«Oli näha, et on olemas korralikult laotud tahutud kividest kaar, mistõttu otsustasime, et võtame seda veel lahti ja vaatame, millega tegemist on,» lisas ta.
Talvari sõnul oli leitud linnavärav suur üllatus ja sellest pole teadlastel seni aimu olnud.
«Kolleeg Villu Kadakas ütles, et seda juhtub vist küll kord saja aasta jooksul, et õnnestub avastada seniteadmata värav keskaegses kaitsemüüris,» märkis Talvar.
Praeguseks on värav umbes 2,5 meetri kõrguselt lahti kaevatud ning Talvari hinnangul on selle kõrgus maapinnast olnud omal ajal ligikaudu 3,3 meetrit. Värava laius on 3,9 meetrit.
Vanimal kaardil pole
«Tõenäoliselt polnud see värav igapäevases kasutuses, vaid seda pruugiti suurte veoste, nagu näiteks ehitusmaterjalid või suurtükid, Toompeale vedamiseks,» lausus Talvar. Ootamatult leitud müüriväravat pole näiteks ära märgitud vanimal tänapäevani säilinud Tallinna kaardil, mis pärit aastast 1634.
Samuti pole väravast jälge 1683. aastast pärineval Tallinna maketil. Millal värav kividega kinni müüriti, on Talvari sõnul esialgu teadmata. Ka on ebaselge, millal värav üleüldse rajati.
Talvari hinnangul on võimalik, et see ehitati näiteks samal ajal Kiek in de Köki kaitsetorniga, mis rajati aastatel 1475–1483, kuid võidi ehitada ka varem. Samas märkis ta, et tunnustatud linnamüüri uurija Rein Zobel pakkus, et Toompea lõunakülge kaitsev müür ja selles olev värav võidi rajada Liivi sõja (1558–1583) eel.
Arheoloog ütles, et ühes tunneli rajamisega jätkatakse ka väravaga seotud müüri uurimist, ning selle edasine lahtikaevamine võib paljastada nii selle kui ka värava võimaliku ehitamisaja.
«See on superleid,» lausus Talvari leitud värava kohta Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Dubovik. Ta märkis, et väravat enam kinni ei aeta, vaid see konserveeritakse ja kaetakse klaasiga.
Käikudesse tuleb elu
Nii jääb värav üheks vaatamisväärsuseks tunnelis, mis ühendab muuseumina töötavat Kiek in de Kökki ning Ingeri (Harjumägi) ja Rootsi bastioni (Lindamägi) maa-aluseid käike. Leitud värav asub Komandandi tänava äärse kõnnitee all umbes nelja meetri sügavusel ning Kiek in de Kökist umbes 30 meetri kaugusel.
Tervikuna hakkab maa-aluseid käike ja Kiek in de Kökki ühendav tunnel olema umbes 50 meetrit pikk ning selle ava tuleb linnatorni teise korruse seina. Nii saab tulevikus bastioni käikudesse minna otse tornist ning esialgse kava järgi avatakse tunnel tänavu sügisel.
Linn hakkas bastioni käike puhastama ja korda tegema 2006. aastal ning esimesed turistid pääsesid neisse mullu veebruaris, mil linn avas käikudest 380-meetrise lõigu. Juba avamispäeval käis neid katakombe uudistamas üle 3000 inimese.
Käikudesse tahetakse välja panna Rootsi arhiividest saadud bastionilaadsete kindlustuste joonised ja nende rajamise ajalugu, vanaaegseid suurtükke, Rootsi ja Tsaari-Venemaa mundrites sõdurikujusid ning muud põnevat.
Käigud maa all
• Ingeri (Harjumägi) ja Rootsi (Lindamägi) bastioni all on kokku ligi kaks kilomeetrit omavahel ühendatud maa-aluseid käike. Seni on linn korda teinud ja valgustanud ligi 350-meetrise lõigu, osa käikudest on sisse vajunud või vee all.
• Bastionid rajas Rootsi riik 17. sajandi teisel poolel Toompea kaitseks. Vene impeerium muldkindlustuste rajamist 18. sajandil ei jätkanud.
• 1857. aastal kaotati Tallinn maakindluste nimestikust ning kindlustused läksid tsiviilvõimule. Pärast Teist maailmasõda kasutati käike kuni 1970ndate aastateni tsiviilkaitses.
http://www.postimees.ee/140108/esileht/siseuudised/tallinn/306049.php