Milline oli vallavanema tööpäev II maailmasõja ajal

Aastatel 1867-2012 on Haaslava (Kuuste) vallavanema ametis olnud 28 meest. II maailmasõja ajal, 1941-1944 oli Kuuste vallavanemaks Eduard Kivimäe.

Loeme allpool „Postimehes” 19. novembril 1942 ilmunud lugu:

„Juba vanal ajal oli meil vallavanem keskseks kujuks ja juhtivaks inimeseks vallas. Praegu, raskel sõjaajal, on ta seda veel rohkem. Omavalitsusüksuse juhina on vallavanem varustatud vajaliku võimutäiusega ja tema ülesandeks on valla rahva kaudu aidata kaasa meie üldiseks hüvanguks ja sõja võidukaks lõpetamiseks. Ühenduses sellega on vallavanemal sõja ajal täita rida eriülesandeid, mis rahu ajal puudusid.

Meil oli võimalus külastada Kuuste vallavalitsust ja vestelda vallavanem Eduard Kivimäega. Kuigi oli alles hommikutund, kihas vallamaja inimestest, kellest enamik ootas vallavanema vastuvõturuumi ukse taga. Nagu sekretärilt kuulsime, on Kuuste vallavanema vastuvõtupäevadel vallamajas asja ajamas umbes kolmsada inimest päevas, kelledest kaks kolmandikku tuleb vallavanemal isiklikult vastu võtta. Selle tõttu on vallavanema tööpäev pikk, sest peale vallakodanikke vastuvõttu tuleb vallavanemal samal päeval ka kirjalikult esitatud avaldused läbi vaadata, mitmesugustel põhjustel vallas ringi sõita, siin-seal korraldusi teha ja juhtnööre anda, sest igale poole ei pääse telefoniga ligi.

Vallavanem Eduard Kivimäe, täis energilist rühti, seletas meile, et käesoleval ajal nõuab vallavanemalt ja ühtlasi vallavalitsuselt palju tööd igasuguste ostulubade väljastamine, eriti jalatsite ostulubade näol. Samuti toidukaartide väljaandmine ja elanike varustamine kõigi vajalikuga, normide määramine, nende täitmise korraldamine jne nõuab palju vastusrikast tööd. Peaaegu iga talupidajaga tuleb sõlmida teravilja ostu-müügi ja alalhoiu leping. Samuti tuleb läbi vaadata hulgaliselt erinevaid avaldusi normide kohta.

„Kuidas teie vallas norme täidetakse?” küsime.

„Normide täitmine on läinud rahuldavalt” saame vallavanemalt vastuseks. Ühtlasi kuuleme, et normide täitmine oleks veel edukam, kui normivilja ja kartuleid saaks mõnda lähedasse vastuvõtupunkti ära anda, sest Tartusse vedamist peetakse liiga kaugeks. Ainukese ühiskaupluse ruumid ei suuda kõike mahutada. Üldse annab Kuuste vallas tunda asjaolu, et vallas tegutseb ainult üks kauplus, Tartu Eesti Majanduse Ühisuse Rebase osakond, mis on tööga täiesti ära koormatud.

Et vallavanem on vallas ka rehepeksude vastutavaks juhiks, siis nõuab see praegu palju hoolt ja korraldavat kätt. Vallas on rehepeksutööd nii hästi edenenud, et kui ilmad lubavad, siis lõpetatakse rehepeks täielikult tuleval nädalal.

Vallavanem on aga vallas muudegi aktsioonide juht. Nii oli tootmistegevuse läbiviimisel vallavanemal suuri kohustusi täita. Kuuste vallas võidakse raskustele vaatamata tootmistegevusega rahule jääda, sest ühised pingutused ei ole jäänud ilma tulemusteta.

Kõige muu kõrval peab vallavanem ära kuulama vallarahva mured. Vallavanema jutule pääseb rida talupidajaid, kes räägivad normidest, paludes nende täitmiseks pikendust, eriti sealiha osas, sest sead on alles nuumamisel. Kus asi annab korraldada, on vallavanem nõus. Ka võtab ta vastu paar masinisti ja annab välja ostutähed määrdeõli ja mootoripetrooleumi saamiseks, et rehepeks võiks takistamatult toimuda.

Et jalatsite kontingent on just valda pärale jõudnud, siis jätkub jutulesoovijate vastuvõtt peamiselt jalanõude ostulubade väljaandmiseks.

Vallavanema kabinetti ilmus endine uusmaasaaja Tõlgo ja palub ostuluba pastelde ostmiseks. Tõlgo seletab, et möödunud sõjasuvel on ta pidanud oma head saapad jalast ära andma punaarmeelastele, kes viimase salgana kihutasid läbi küla. Need tahtnud vägisi Tõlgo hobuse ära viia, kuid pika jutu peale nõudnud hobuse allesjätmise eest saapaid. Need tulnudki hobuse eest ohverdada. Ta saab soovitud ostuloa.

Metsavaht Ilvesele antakse luba kalosside ostuks. Seejuures seletab vallavanem, et ta on otsustanud kõik metsavahid kalossidega varustada, kuna nad peavad alatiselt väljas liikuma.

Järgmisena soovis keskealine naine saada kalosse. „Te ju saite saabastele pooltallad” ütleb vallavanem. „Nendest said lapse viltidele pooltallad. Nüüd palun ma enda jaoks”, seletab naine. „Kas teil laps käib koolis”. „Ei käi veel, kuid ega ta toas püsi, vaid tahab ikka väljas joosta”. „Nüüd tuleb jalatseid tõsiselt kokku hoida” seletab vallavanem. Naine saab siiski loa kalosside ostmiseks ja lahkub rõõmsa näoga.

Vallavanema kabinetti astub korralikes säärsaabastes noormees ja küsis, kas ta võiks saada ostuluba kalosside peale. „Teil head säärikud jalas, paremad, kui mul” lausub vallavanem ja küsib, kas ta varem pole jalatsite ostuluba saanud. „Ainult kingad olen saanud. Kalossid aga aitaksid kingade tervist hoida” jätkab ta palvet korrates. Nüüd ei jää vallavanem muud üle, kui peab noormehele ära seletama, et ta siiski oma soovidega liiale läheb. Ta on saanud uued kingad, tal on säärikud ja nüüd tahab ta veel kalosse ka saada.

Siinkohal vihjab vallavanem negatiivse nähtuse peal, mis ilmneb jalatsite ostuloa hankimisel. Mõned valla elanikud tulevad paljajalu vallamajja, seletavad et neil ei ole midagi jalga panna ja antagu neile jalatsid. Hiljem selgub, et inimesel on kodus jalanõusid ja mitte üks, vaid isegi mitu paari. See on väga lubamatu talitusviis, sest igaüks peab arvesse võtma, et praegu on sõjaaeg ja meie ei või endale lubada mugavust ega heaolu.

Pärast vastuvõtu lõppu tuleb vallavanemal veel läbi vaadata ja otsustada rida mitmesuguseid avaldusi ja palveid, mida valla elanikud ühe või teise asja kohta on esitanud. Eriti palju tööd annavada avaldused sunduslike normide kohta, milles palutakse neid ära jätta, vähendada või nende täitmise tähtaega pikendada. Siin tuleb vallavanema iga juhtu põhjalikult kaaluda, et kellelegi ülekohut ei sünniks või teisest küljest etteantud eeskirjadest kõrvalekaldumist ei esineks. Lahendada tuleb ka muid mitmesuguseid keerulisi ülesandeid, muu seas ka valla elanike vahekorda puudutavaid küsimusi. Vallavanemal tuleb sageli olla kohtunikuks.

Nii möödub vallavanema pikk tööpäev, mis kestab videvikuni, pingsas tegevuses, kusjuures vahel tuleb tegeleda ka inimese pisimuredega ja nendegi lahendamisel nõuga abiks olla. Mida objektiivsem suudab vallavanem olla kõigis temale lahendada antud küsimustes, seda enam omab ta autoriteeti ning oma vallarahva austust ja armastust.”

Lühidalt tänase loo kangelasest. Eduard Kivimäe (aastani 1936 Teinberg) Johani poeg sündis 24.01.1908 Kaarli vallas Viljandimaal. Lõpetas 1927 Abja Gümnaasiumi, õppis Tartu Ülikoolis, lõpetas 1934 agronoomia ja 1939 majandusteaduskonna. Korp! Fraternitas Estica liige. Abiellus Tatra talu peretütrega, taluomanik Vana Kuuste vallas. Saksa okupatsiooni ajal 1941-1944 Kuuste vallavanem. 1944-1950 Viljandimaal Rimmu vallas koolijuhataja. Arreteeriti aprillis 1950 ja mõisteti 25 aastat vangistust, hiljem vähendati karistusaega 10 aastani, oli vangilaagris koos Artur Rinnega. Pärast Siberist vabanemist ei lubatud Eestisse asuda, elas pikka aega Lätis. Suri Viljandis 1973? aastal.

Leave a Reply

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

  

  

  


*