“Meatball Sundae” (8/10)

“Meatball Sundae” Seth Godin (2007 – 230 lk)

Hinnang raamatule: 8/10
Saadavus: mul olemas

Seth Godin on viimastel aastatel üsna mitu raamatut kirjutanud sisuliselt samal teemal – kuidas on turundus ja seeläbi kogu pakkumise pool oluliselt sunnitud muutuma tänu klientide harjumuste muutumisele. Ühes oma esimestest raamatutest “Lilla lehm” oli peamiseks argumendiks täheldus, et must-valge lehm ei püüa enam ammu tähelepanu… aga kui üks lehm oleks lilla, küll ta siis tähelepanu püüaks. Propaganda siis selle suunas, et märgatuks saamine toimub peamiselt tänu millelegi eriskummalisele. Kõigest sellest on juttu ka Godini esinemises siin: http://www.ted.com/index.php/talks/seth_godin_on_sliced_bread.html

Mõtted on vahepeal aga kergelt edasi arenenud ja Godini uusim raamat “Meatball Sundae” keskendub pigem uue meedia kasutusele turunduses (ja kõiges muus samuti) ehk on siis suuresti jätk ja täpsustus Chris Andersoni epohhiloovale raamatule “The Long Tail”, mille põhimõte on see, et klassikaline normaaljaotuse kõver toodete ja teenuste osas on aja jooksul omandanud järjest järsema tipu (ehk üksikud väga populaarsed tooted) ja peaaegu lõpmatu saba – ehk lühidalt on valikuvõimalused  muutunud peaaegu lõpmatuteks ning seda peamiselt tänu interneti ja nn Web 2.0 ülikiirele arengule blogimise, YouTube, iTunesi, Google’i, Flickri, facebooki jpm näol. Sellest siis ka nimi “The Long Tail” ehk normaaljaotuse kõvera vääääga pikk saba.

Seth Godini jaoks on kogu see muutuse kontseptsioon algpunktiks ja ta jätkab oma peamise sõnumi suunal – kui sellega ei harju, siis õige pea süüakse sind lihtsalt ära. Nii propageerib ta mõtteviisi, et kohtuasjade ja vingumise asemel peaks nii Hollywood kui muusikatööstus juba ammu olema piraatlusega harjunud ja sellest hoopis püüdma kasu lõigata. Sest nii nagu spämm-post õpetas inimesi ilma süümepiinadeta mis tahes kirjale kustuta nuppu vajutama, on ka piraatlus õpetanud, et kõik on kätte saadav millal iganes ja väga odavalt. Kui selle vastu võidelda, muutuvad inimesed lihtsalt pahaseks ja see on muusikatööstusele hoopis hullem variant kui see, et piraatlus nende kasumit sööb. Pideva jauramise asemel oleks aga oluliselt mõistlikum aru saada, et piraatlus on tegelikult samuti võimalus nagu iga teinegi ja ainult nõrgad vinguvad. Tugevad saavad hoopis aru, et piraatlus on tegelikult nende toodangu viinud nii paljudele inimestele, kes sellest muidu isegi kuulnud poleks. Ja kui ka 10% neist ostavad selle plaadi, mille nad esmalt netist alla vedasid, siis kokkuvõttes laiendab see hoopis turgu. Puhas suust-suhu (või antud juhul siis arvutist-arvutisse) iselevivuse põhimõte. Maailm on lihtsalt jäädavalt muutunud…

… ja kes selle muutusega kaasa minna ei oska, muutuvad turul vaid nn commodity ehk odava tarbekauba tootjateks – homogeenne toode või teenus, mille puhul klient valib lihtsalt ettejuhtuva. Äri on ka seal, aga vaevalt keegi meist tahaks just sellesse auku oma toodet või teenust ehitada.

Nii Andersoni kui Godini kontseptsiooni peamine mõte peitub ilmselt aga selles, et kõigi nende muutuste valguses ei ole enam pakkuja see, kes toote välja mõtleb ja selle siis maha parseldada püüab vaid hoopis klient see, kes valib endale paljude tootjate seast kõige sobivama. Internet võimaldab lihtsalt nii meeletut valikut ja meie konkurendid ei ole enam mitte siseturul võitlevad ettevõtted vaid terves maailmas opereerivad … ning mitte ainult füüsilised vaid ka elektroonilised. Mis tahes infojupp on lihtsalt nii kergesti leitav, et keskpärane toode, mida sulle püütakse maha müüa lihtsalt ei rahulda enam. Juba ammu ei ole e-turundus lihtsalt bännerite või rämps-posti avaldamine internetis vaid oluliselt dimensioonikam tegevus. Mis aga kõige olulisem – mis tahes organisatsioon ei tohi internetti kasutada vaid ühena paljudest turunduskanalitest. Kui juba siis juba – ja reorganiseerigi kogu oma süsteem sellepõhiseks, sest varem või hiljem tuleb seda teha niikuinii. Nagu on põhjalikult reformitud juba raamatumüük või oksjonid või õigupoolest nüüdseks juba mis tahes tegevusharu kuni elamupindade ostmiseni välja, siis mida hiljem selle muutusega kaasa minna, seda halvem sulle endale. Ja sealt tuleb astuda juba järgmine samm – millegi veel unikaalsema ja veel uudsema suunas… sest tulevad ka “The Longer Tail” ja Web 3.0 – kunagi!

Vaata lõppu veel paar väga kuulsat videot raamatu “The Long Tail” ja Web 2.0 kontseptsiooni kohta:

http://www.youtube.com/watch?v=7xAA71Ssids&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=6gmP4nk0EOE

Madis

Leave a Reply

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

  

  

  

*