Hartvig Soe oli leidur-insener ja rahvusvahelise kuulsusega tööstuse MISOMEX’i üks asutajaist ja ülesehitajaid.
Ta sündis Tallinnas 9. augustil 1921. a. Augusti ja Elise pojana. Isa oli tunnustatud meier ja leidur piimandusalal. Isa “rändav” elukutse oli põhjuseks, et Hartvig sai oma alghariduse Kadrina, Vaivara ja Laekvere algkoolides. Edasi lõpetas ta Tallinna Kaubanduskooli 1937. aastal, Tallinna Tehnikumi 1940. aastal ja õppis edasi Tallinna Tehnikaülikoolis, töötades samaaegselt tehnikuna Tailinna Raadios ja telegraafivõrgus. 1944. a. septembris tuli ta koos vanematega “paadipõgenikuna” Rootsi. Siin töötas ta algul mitmes Lõuna-Rootsi ettevõttes elektri-ja teletehnikuna hiljem Stockholmis Ericssoni telefonitehases offertinsenerina. Samaaegselt arendas ja proovis ta koostöös insener Albert Meerikuga ideesid graafikatööstuse ratsionaliseerimiseks. Sel alal tehtud leiutised olidki aluseks 1949. a. MISOMEX AB loomisel.
Juba 1950. a. asus H. Soe kaasomanikuna täie tööjõuga MISOMEX’i teenistusse. Järgneva 30 aasta jooksul oli ta juhatuse liikmena ja tehnilise direktorina vastutav ettevõtte produktide väljakujundamisel. Ettevõte, mis alustas tegevust Stockholmi eeslinna Hägersteni keldriruumides väikese põhikapitaliga, kasvas 100-miljonilise läbikäiguga ettevõtteks. Selles arengus oli Hartvig Soel kandev osa. Tal õnnestus konstrueerida spetsiaalprodukt: täisautomaatne repeteerkopeerimismasin, mis lahendas litograafilise tööstuse ühe olulisema probleemi ja mis on vajalik kõigis moodsates ofsett trükikodades. Aastate jooksul on valmistatud ja saadetud üle maailma ca 5000 repeteerkopeerimismasina, kus on rakendatud H. Soe põhiideed.
Ka väliskapitali huvi on MISOMEX’i tehnika ja ekspansiooni vastu olnud suur. 1960-ndatel aastatel ostis rootsi finantsettevõte Incentive eestlaste tööstuse. Tänaseks on ettevõte aga juba ameerika kapitali valduses. Juhtimine on siiski endiselt tublide eestlaste kätes, kuigi vanad juhid on asendatud noorematega.
H. Soe läks ametlikult pensionile 1976. a., asudes elama looduslikult kaunisse Dalarnasse. Siiski tegeles ta veel hiljemgi mitmed aastad konsultandina graafika alal.
H. Soe pühendas oma produktiivsed eluaastad täielikult tööle ettevõttes MISOMEX. Möödudes ta villast Herrängenis, võis tihti veel südaööl näha valgust ta töötoas, kus Hartvig laua taga arvestas ja joonistas. Ühiskondlikus elus on ta andnud panuse Eesti Päevalehele ja Sihtasutusele juhatusliikmena. Edasi on ta olnud Ühisabi ja Eesti Ettevõtjate juhatuses.
Akadeemiliselt kuulus ta Korp! Fraternitas Estica perre.
Hartvig Soe oli ideerikas ja andekas, samaaegselt aga realistlik töömees. Tema töö on kandnud vilja. Tal oli positiivne ellusuhtumine, oli väga sõbralik, lahke ja valmis abistama oma lähedasi. Oma ettevõtmistes oli Hartvig alati põhjalik. Talle ei meeldinud midagi „poolikut“ – omadused, mis äratasid respekti. Tõsise eesti mehena oli ta tundeavaldustes võrdlemisi tagasihoidlik ja ei teinud üleliigseid sõnu. Kui aeg lubas, tõmbus Hartvig tagasi oreli taha ja andus muusikale.
Lahkunut jäävad leinama abikaasa Ulla laste ja lastelastega ning sugulased Rootsis ja Eestis. Leinama jäävad ka endised kaastöölised MISOMEX’ist, Korp! Estica kaasvõitlejad, Eesti Päevalehe pere ja paljud-paljud vanad ja uued sõbrad ligidalt ja kaugelt. Mälestusse jääb tubli ja väärikas eesti mees.
ENDEL BALDER
Järelehüüe ilmus Stockholmi Eesti Päevalehes 26.08.1994