3. juulil 1941 – kaks nädalat pärast Nõukogude Vene ja Saksa Riigi vahelise sõja puhkemist – mõrvas NKVD Tallinnas endise riigivanema Friedrich Karl Akeli. Arvatavalt toimus sama Eesti ühe väljapaistvama riigimehe Jaan Tõnissoniga, kuna Akeli surmamõistmise otsusele 2. juulil järgnes mõne tunni pärast eriistung Jaan Tõnissoni küsimuses. Akeli mahalaskmine on dokumenteeritud 3. juuli kuupäevaga. Tänaseni pole leitud mingeid dokumente Jaan Tõnissoni puudutava otsuse ega selle täideviimise kohta. Jaan Tõnissoni edasisest saatusest puuduvad usaldusväärsed andmed, kuid tema eluloojangust on levinud mitmesuguseid müüte ja legende, millest osa on arvatavasti sihipäraselt fabritseeritud. Fr. Akel oli riigivanem 1924. aastal kuni detsembri mässuni, Jaan Tõnisson oli peaminister 1919–1920, riigivanem 1927–1928 ja 1933. Ta oli Riigikogu esimees 1923–1925 ning 1932–1933. Mõlema riigimehe haud on meile teadmata.
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum korraldas 4. juulil koos korp! Fraternitas Estica ja Tartu seenioride klubiga Hõbehelk mälestuskoosoleku Jaan Tõnissoni kauaaegses koduaias Tartus Anna Haava 7. Peakõneleja oli Konstantin Pätsi muuseumi juhatuse esimees suursaadik Trivimi Velliste, kes lausus järelehüüde ka Jaan Tõnissoni ausamba juures Tartu südalinnas. Riigimehe koduaed oli lipuehtes. Seinal asuva mälestustahvli alla asetati lilli ja küünlaid, lauldi isamaalisi laule. Sõna võtsid ka Konstantin Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees, klubi Hõbehelk esimees Harry Ahland ja Memento esindaja Valve Lukka. Laulis Sirja Arras, luulet esitas Kalju Konsin.
Kokkutulnud väljendasid sügavat muret Jaan Tõnissoni legendaarse kodumaja lagunemise pärast ning arutasid võimalusi, kuidas kõnesolev mälestis Eesti tulevikule päästa.