Laupäeval (19.03.2011) möödus 100 aastat esimese Eesti kergejõustiklasena Euroopa meistritiitli võitnud kuulitõukaja Arnold Viidingu sünnist. Sel puhul ilmunud raamatu esitlusel Tallinnas viibisid ka mitmekülgse spordimehe abikaasa ja poeg Austraaliast.
“Arnold Viiding – kuulitõukaja jumala armust” – raamatu pealkirjas kasutatud Aleksander Klumberg-Kolmpere ütlemine iseloomustab Valgast pärit ja 95-aastaselt Austraalias surnud Viidingut vägagi täpselt. 1934. aasta Euroopa meister oli andekas kergejõustiklane, kel jäi omal ajal kuulitõuke maailmarekordist puudu vaid 23 sentimeetrit.
“Ta oligi talent – selge see, sest ta 31. aastal tõukas esimese eestlasena 15 meetrit, 35. aastal 16 meetrit. Ta oli kõrgushüppaja, võib-olla paljud ei teagi – ta hakkas kõrgushüppajana kasutama esimest korda Eestis rullstiili. Samuti ta hakkas kasutama kuulitõukes pöördetehnikat,” lausus raamatu autor Jaak Valdre.
Viiding tuli 1930-ndatel aastatel kuulitõuke kõrval mitmekordseks Eesti meistriks ka kettaheites ja võrkpallis, veel korvpallis. Ootamatu spordist loobumine pärast 1936. aasta Berliini olümpia kaheksandat kohta tingis ajakirjanduse ja üldsuse vägagi negatiivne reageering, on öelnud Viiding ise 16 aastat tagasi.
“Ma mõtlesin, et milleks ma pean oma energiat edasi kulutama spordile, kuna ma olin tööl Tallinna Harju kriminaalpolitseis ja mul oli ülikool pooleli. Spordi ja töö tõttu ma ei saanud kuigi palju ei eksameid teha – mõned üksikud – ja mõtlesin, et mis mõtet on selle spordiga tegeleda. Vaja on enda elu kindlustada,” sõnas Viiding toona.
Tunnustatud arsti, aastaid tagasi Austraalias kuulitõukes nii ülikooli kui osariigi meistriks tulnud Kalev Viidingu sõnul huvitus isa spordist elu lõpuni, aga hindas enamgi haridust.
“Ta oli väga tagasihoidlik, aga ta oli väga järjekindel. Ta teadis, mida oli vaja teha ja tegi seda. Ta oli väga napisõnaline, ta palju ei rääkinud, aga tegi tegudega asju,” meenutas poeg.
Esimene eksemplar ulatati raamatu esitlusel Arnold Viidingu abikaasale, kes vaatamata 90-le eluaastale võttis koos poja ja miniaga ette reisi Austraaliast Eestisse.
“Ta oli ikka kõigele lisaks haruldane abielumees. Me nii sobisime teineteisega ja üks näide, et see pidi nii haruldane olema – tema tuli mulle läbi sõja järele. Ja et kõik see rahvas siin koos on ja temale nii palju tähelepanu pühendatud – tänan, tänan selle eest!” lausus Maimu Viiding esitlusel.