“Jah, härra minister” Antony Jay ja Jonathan Lynn (1989 – 575 lk)
Hinnang raamatule 10/10 Ilmselt on igaüks näinud ka mõnda episoodi “Jah, härra ministrist”, mis on päris mitu korda ETV peal jooksnud. Kui tavaliselt tehakse raamatust film või seriaal, siis käesoleval juhul on teistpidi – seriaal tehti enne ja siis kirjutati raamat. Peab tõdema – see on kohati isegi parem kui juba klassikuks kujunenud seriaal. Raamat on James Hackeri päevik tema valitsusperioodi ajast 80-ndatel, mil ta oli administratiivküsimuste minister. Raamatu ülesehitus on iseenesest lihtne – on mingi probleem või idee, mida Hacker püüab lahendada või teostada ning kuidas seda torpedeeritakse civil servant’te ehk riigiametnike poolt. Kuid raamatu teeb eriliseks tegelaste vahel aset leidev dialoog, mis britidele kohaselt on eriti rafineeritud. Usun, et sellest raamatust on nii mõnelgi ministril ja riigiametnikul palju õppida – raamatus tuleb muuseas välja ka palju erinevaid viise, kuidas oma tahtmis saada. Ja on täiesti irrelevante, et raamat on kirjutadud 80-ndatel – poliitika tegemise viisid ei muutu. Kuna raamatu peamine väärtus seisneb selle rafineeritud dialoogis, siis allpool on mõned väljavõtted sellest raamatust. Jim: “Kas sa annad minu otsekohesele küsimusele otsekohese vastuse?” Humphrey: “Ma loodan, et te annate mulle andeks, aga mul on tekkinud kahtlus, kas te mitte ei taha minu eest midagi varjata /…/” Sir Humphrey: “Järsku on midagi, mis võiks veenda presidenti kaaluma kõne all oleva lause ümbersõnastamist nii, et rõhuasetus konkreetselt näitelt kandus üle abstraktsele kontseptsioonile, kahjustamata teema kontseptuaalset terviklikkust ja siirust?” Jim: “Kas need vastused on absoluutselt täpsed?” “Kuidas diskrediteerida raportit:
II Staadium. Diskrediteeri seda tõestusmaterjali. Ütle, et raport
III staadium: sea esitatud soovitused kahtluse alla
Need väljendid rahuldavad inimesi, kes ei ole raportit ennast lugenud ja ei soovi mingeid muudatusi- st peaaegu kõik IV Staadium: kui ka pärast kolmandat staadiumi jäävad kahtlused siiski püsima, siis diskrediteeri seda isikut, kes raporti koostas. Seda peab tegema MITTEAMETLIKULT. Sa selgitad:
Iga väljavõtte taga on muidugi pikk lugu ning kontekstis tervikuna on nad muidugi veelgi nauditavamad. Igatahes on see raamat kindel raudvara iga poliitiku või riigiametniku raamaturiiulis. Aga ka neil, kes soovivad teada saada, kuidas poliitikas asjad käivad. Ott |