Vaadake seda pulmapilti. Kaunid noored inimesed ühist eluteed alustamas. Aasta on 1944.
Jah, 2.septembril abielluti ja nädal hiljem põgeneti kodumaalt. Arnold Viidingul oli selleks ajaks seljataga kaks hiilgavat karjääri: sportlase ja politseiohvitseri omad.
Eesti spordi tipus oli A. Viiding aastatel 1930 – 1937. Ta on öelnud, et tema sportlaseelu piiritlevad „puukuuli“ skandaal ja Berliini olümpiamängude fiasko. Esimese mõtles välja ajakirjandus, kes ootamatult Eesti rekordi piirimaile tõusnud sportlast laimas ja sama ajakirjandus tallas „maa sisse“ Viidingu, kes mängudelt „vaid“ kaheksanda kohaga naasis.
Ometi oli mees kuuel hooajal (1932 – 1937) kuulunud maailma kümne tippkuulitõukaja edetabelisse. Viidingu kontosse kuulub 1934. a. EM-i kuldmedal kuulitõukes (mille puhul ema öelnud: „Poiss oleks pidanud rohkem tõukama.“). 1933. a. võitis ta üliõpilaste MM-il hõbemedalid kuulitõukes ja kettaheites, 1935. a. samadel võistlustel sai kuulitõukes kulla ja kettaheites pronksi.
Hulgaliselt oli tal Eesti meistritiitleid kuulitõukes, kettaheites, võrkpallis ja korvpallis. Ta oli üks kolmest Eesti spordi kuldmärgi kavalerist.
Samasse ajajärku kuulub igapäevatöö politseis ja õpingud Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1940. a., olles ennast täiendanud ka Inglismaal ja Soomes.
Nõukogude okupatsioon sundis mehe põranda alla — algas surmajaht politseinikele. Viimased kolm kuud enne Saksa vägede saabumist varjas ta end Tallinna Tennisehallis, kus päeviti punaseid propagandakoosolekuid korraldati ning toitu sai muretseda vaid öötundidel.
Saksa okupatsiooni ajal oli A. Viiding politseikooli juhataja, olles samal ajal tihedas kontaktis Uluotsa & Puki rahvusliku ringkonnaga. Siit vist tasubki otsida põhjust, et Viiding 1944. a. ootamatult Berliini „mitte midagi“ tegema komandeeriti. Tuli korraks Tallinna, et abielluda ja nädal hiljem Saksamaale põgeneda.
Üks elu oli lõppenud, tuli alustada uut. Põgenikelaagrid Saksamaal. Nimeks Wilding, sest punane jaht eesti politseinikele kestis siingi.
1949. a. asus perekond Austraaliasse. Alul lihtsamad tööd, seejärel kahe mehe asutatud firma ARNOLDS PLASTICS juhtimine. 1979. a. firma müüdi ja A. Viiding hakkas pensonipõlve pidama.
Arnold Viiding oli korporatsioonis Fraternitas Estica 1936. aastast. Tema osalusel loodi korporatsiooni Austraalia Koondis, mida ta juhtis 16 aastat.
Arnold Viiding lahkus meist 19. oktoobril 2006.
Teos õiglane ja vahvas, truu Sulle, Eesti rahvas.
Korporatsiooni nimel
A. H. Vahtra