Üleeile möödus 127 aastat Eesti kõigi aegade ühe kuulsama arsti, teadlase, akadeemiku professor Aleksander Paldroki sünnist. Ühtlasi avati tema kalmul Saaremaal Kudjapel uus hauakivi.
Vana hauakivi, mille püstitamisega riskis seitmekümnendatel aastatel oma töökoha kaotada naha- ja suguhaiguste kateedri professor Herman Vahter, valmistati tol ajal saaremaa dolomiidist ja see ei pidanud ajahambale vastu. Uus hauakivi valmis tänu Eesti Teaduste Akadeemiale ja Tartu Ülikoolile ning selle valmistas Toomas Bamberg, kunagi samuti Kuressaare haiglas töötanud kuntnikukalduvustega naha- ja suguhaiguste tohter.
Aleksander Paldrok nimetati akadeemikuna ametisse 1938 aastal, kui loodi Teaduste Akadeemia. Tema eluajal ilmus üle saja teadusliku artikli, kolmel korral esitati ta Nobeli preemia kandidaadiks, samas etendas ta olulist rolli ka Kuressaare elu edendamisel. Tema initsiatiivil loodi 1926. aastal Saaremaa Arstide Selts, mis tegutseb tänapäevani ja on üks tulihingelisemaid Paldroki mälestuse jäädvustajaid.
Paldroki teenetest võitluses pidalitõvega rääkis Eesti ainus leproloog Anne Sarv, kuulsat arstiteadlast meenutasid ka Tartu Ülikooli teadlased ja arstid.