Äsja kaevasid arheoloogid Tallinna Vabaduse väljakult välja liivavõtuauku maetud üksiku skeleti, mis seda ümbritsenud leidude järgi peaks pärinema Põhjasõja ajast.
„Ta on maetud kunagisse liivavõtuauku, augutäide selle luustiku peal sisaldab leide 16.-18. sajandisti, ühe grapen’i [toidunõu – toim] serva tüki järgi võib arvata, et on Põhjasõja-aegne,” selgitas OÜ Arheograator arheoloog Peeter Talvar Eesti Päevaleht Online’ile. „Meil on see osaliselt puhastatud vaagnaluuni välja, jääb kaevandi serva profiili sisse. Kui teda välja puhastada, siis saab leide veel.”
Talvari arvates ei ole tegu katkuohvriga. „Ma arvan, et see on ikkagi üksikjuhus, see ei ole nüüd mingi katkuohver. SEB Panga hoone all olid hauad katkuajast, põhimõtteliselt Põhjasõja ajal lõppes sinna matmine. Kuid see surnu ei ole nendega seotud,” selgitas Talvar.
„160ruutmeetrisel alal, kus ma olen kaevanud mingeid ehitisi ei olnud, olid liivavõtuaugud, suures osas keskaegsed. Üks suur auk oli ka uusaegne,” selgitas Talvar. „Linnamüüri ja elamute ehituseks oli liiva ja savi vaja.”
Majanduskriis lahendas kaevajate puuduse probleemi
Kui sügisel oli Vabaduse väljakul puudus kaevajatest, kes sõrmipidi pinnases igapäevaselt tööd teeks, siis praegu on see mure järele andnud. “Kasutame töötuid, kaevajate puuduse probleemi, mis oli aktuaalne septembris, lahendas majanduskriis,” ütles teise arheoloogide ettevõtte Agu EMS arheoloog Villu Kadakas. “Tudengite ja kooliõpilaste tööd kasutame vähem, need peavad koolis käima.”
Agu EMSi poolt töötab Vabaduse väljakul praegu tavaliselt neli enamasti Tartu Ülikoolis kõrghariduse saanud professionaalset arheoloogi, Arheograatori poolt kaks.
“Meil on siin töötuid,” kirjeldas Arheograatori töötegijaid Talvar. “Mina ise olen Tallinnas töötanud juba 15 aastat, meil on oma punt. Hea, et mul on siin paar sellist, kes on aastaid töötanud ja tunnevad asja.”
Üksainumas münt, puulehega luuplaat, nooleots
Kõige varasemad leiud pärinevad 13. sajandi lõpust ja 14. sajandist, suurem jagu leide on keraamika. „Suures liivavõtuaugus oli üks põhjata tünn, ilmselt oli drenaažieesmärgil,” ütles Talvar.
„Keskajal oli siin ürdiaed ka, linnamüüri ees hoonestust olla ei tohtinud,” rääkis Talvar, nimetades, et ainukese agulimaja jäänused, mis tema firma Vabaduse väljaku pealt välja kaevanud oli, tuli välja Harju tänavalt väljuva Pärnu ja Harjumaa poole viiva tee äärest.
Muudest huvitavatest leidudest loetles Talvar ühtainumat 1/6 öörist münti aastast 1666, osa luuplaadist, millele on sisse lõigatud puulehe kujutis. „Tuli välja üks rauast vibunooleots, mille kohta ma ei oska öelda, mis aega kuulub, peaksin asjatundjatele näitama,” ütles Talvar.
Väga suuri lootusi midagi leida arheoloogidel praegu ei ole. „Kui me plaaniks, siis praegu sellise ilmaga ei teeks tööd,” rääkis Talvar. „Siis töötaksime mingisugusel normaalsel ajal. Kümnekraadised külmad mõjuvad inimestele ja pinnas külmub ära. Välitingimustes sa ei saa neid profiile niimoodi soojustada, et nad ära ei külmuks. Nüüd on telgis ehitajate poolt soojapuhurid. Kui neid sees hoida, siis nad hoiavad pinnast külmumast.”
Mõnekraadiste külmadega tarvitavad külma vastu arheoloogid koormakatet, mille alla pannakse 20 sentimeetri jagu vahtpolüsterooli.