Konstantin Päts naasis portreena kodukooli

Täna Kuninga tänava koolis lõppevale Konstantin Pätsi sünniaastapäevale pühendatud nädalale paneb krooni Vello Paluoja maalitud Eesti Vabariigi esimese presidendi portree pidulik avamine.

Kuninga tänava kooli direktor Urve Krause tõdes, et kunstniku pintsliga lõuendile saanud Pätsi näopilt mõlkus tal pikalt meeles. Liiatigi oli selle järele küsijaid palju. Eriti veel pärast seda, kui detsembris leidis kooli aulas . . . → Read More: Konstantin Päts naasis portreena kodukooli

Konstantin Pätsi riigimehetee läks läbi Järvamaa

Täna on Eesti riigi ühe rajaja, mitmekordse riigivanema ja esimese presidendi Konstantin Pätsi (23.02.1874 – 18.01.1956) sünniaastapäev.

Et Konstantin Pätsi riigimehetee Toompeale läks läbi Järvamaa ja Paide raekoja, oleks kohane seda ka laiemale üldsusele just täna teadvustada. Seda enam, et sellise suurusjärgu poliitikuid pole Järvamaal just palju töötanud.

Teavet andsid töökaaslased

Millal algas Konstantin Pätsi . . . → Read More: Konstantin Pätsi riigimehetee läks läbi Järvamaa

Konstantin Päts: inimene ja legend

Meestest nagu Konstantin Päts on lihtne kirjutada kas väga pikalt või väga lühidalt. Vahepealsed variandid – nagu näiteks üks ajalehekülg – on keerulisemad. Liiga palju, et öelda mitte midagi, ja liiga vähe, et öelda midagi. Ent üritagem sellegipoolest.

Ükski Eesti ajalugu tundev inimene ei kahtle ilmselt, et Konstantin Päts on meie rahvuslik suurkuju, isegi kui . . . → Read More: Konstantin Päts: inimene ja legend

Heauskne Konstantin Päts

Allan Käro kirjutab, et Konstantin Pätsi tegutsemine 1939. aasta sügisel põhines usul Venemaasse kui heasse partnerisse ja selle teadmise valguses oli Pätsi tegevus igati mõistetav.

Arvatavasti on endisel peaministril Mart Laaril õigus, kui ta kinnitab, et enamiku poliitikute «tegevust ei suuna mingid räpased isiklikud huvid või poliitiline võimuvõitlus, vaid mure oma maa ja rahva saatuse . . . → Read More: Heauskne Konstantin Päts

Konstantin Päts – ehitaja

Rotermanni soolalaos avatud näitus käsitleb Tallinna planeerimist 1930. aastate teisel poolel ning Konstantin Pätsi osa selles, kirjutab kuraator Karin Hallas-Murula.

Hitleri, Stalini ja Mussolini arhitektuurilembusest ja suurejoonelisest ehitustegevusest on kirjutatud monograafiaid, nende Maarjamaa kaasaegse – Konstantin Pätsi suhtumisest arhitektuuri ning ehitustegevuse juhtimisest aga seni pea mitte sõnagi. Esmakordselt on nüüd Eesti Arhitektuurimuuseumisse erinevatest arhiividest kokku . . . → Read More: Konstantin Päts – ehitaja

Presidendi kantselei, kild 30ndaid

Kui Konstantin Päts saaks täna oma kabinetti astuda, poetaks ta liigutuspisara. Kõik on nii nagu 1938. aastal – seintel sinine damast, kirjutuslaud läigib kui äsja meistri käe alt tulnud ja sügavaid tugitoole katab sinine samet. Jalutades läbi õhtuse Kadrioru pargi, otse üle sügiskuiva muru, on tunne, nagu sõidaks üle vaikse mustja laheveeru. Nii pime on . . . → Read More: Presidendi kantselei, kild 30ndaid

Martti Turtola: Konstantin Päts oli mängur

Ajaloolane Martti Turtola tulistab Konstantin Pätsi kohta ägedaid sõnu. Veel kümme aastat tagasi oleks avameelne Turtola esimese laevaga tagasi Soome saadetud. Täna sunnib ta meid ajaloo valusatele aastatele vaatama palju kriitilisema pilguga.

Olete öelnud, et teie arvates Eesti ajaloolased kardavad Pätsist objektiivset raamatut kirjutada. Miks?

Konstantin Päts on iseseisva Eesti sümbol. Ta oli riigi ehitaja, . . . → Read More: Martti Turtola: Konstantin Päts oli mängur

Konstantin Päts ja vapsid

On ajalooline fakt, et vabadussõjalaste poolt rahvale antud põhiseadus leidis 1933. aasta oktoobris suure heakskiidu.

Must-valge lipu all marssijad olid oma koosolekute ja propagandaga juba eelnevalt püüdnud rahvast veenda, et riigikogus pole toimunud midagi muud kui üks suur “lehmakauplemine”. Vapside liikumine aktiviseerus ajal, mil ka Eestit tabas ülemaailmne poliitiline kriis, põhjustades järsu töötute arvu kasvu, . . . → Read More: Konstantin Päts ja vapsid

Konstantin Pätsi vanglaelu

Oma aktiivse tegevuse pärast 1905. aasta revolutsiooni päevil ähvardas Konstantin Pätsi tsaarivõimu karistav käsi. Koos teiste asjaosalistega lahkus ka Päts pagulusse, elades algul Shveitsis, hiljem Soomes. 1908. aastal kaotati Baltimaades sõjaseisukord, mis asendati küll “tugevdatud valvekorraga”.

Päts hakkas otsima võimalusi, kuidas end kahjustamata tagasi tulla, kasutades seejuures oma vana tuttava advokaat Jaan Poska abi. Nii . . . → Read More: Konstantin Pätsi vanglaelu

Miks just Konstantin Päts?

Ajaloodoktorandi Magnus Ilmjärve avastused Vene arhiivides on meediale tõeline maiuspala. Laupäevase Postimehe esiküljel oli lenduriülikonnas Konstantin Päts jõudnud juba Mait Metsamaa kõrvale.

“Ei ole võimalik, et meie lugupeetud president ja iseseisva riikluse sümbol on nüüd järsku nõukogude lobist, marionett, kapitulant jms”, võib nördida eesti patrioot. Iidolite ja müütide kokkuvarisemine on alati valuline, ja mida suurem . . . → Read More: Miks just Konstantin Päts?