Auvil! Konstantin Pätsi 137. sünniaastapäeva mälestustseremoonia Tallinna Metsakalmistul

Hommikul ilmateadet vaadates sain teada, et akna taga valitseb -19,1-kraadine pakane. Pole halba ilma, on vaid vale riietus – kuskil pole kirjas, et ülikonna ja värvide all ei või sooja pesu ja poolvillaseid sokke kanda. Kui välja paistab soliidne, siis ilmselt on lubatud.

Kiirustasin konventi, et võtta lai lint ning seejärel . . . → Read More: Auvil! Konstantin Pätsi 137. sünniaastapäeva mälestustseremoonia Tallinna Metsakalmistul

Konstantin Pätsi ema, isa ja kodu

Ajalooliste andmete ja kirjutiste põhjal Õ.-T. Bökel, Saksamaa

23. veebruaril möödub 135 aastat Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi sünnist.

Konstantin Pätsi ema Olga sündis 4. augustil 1847 Viljandis. Ta kasvas üles oma emapoolse onu perekonnas, kuhu ta peale orvuksjäämist võeti. Haritlasest onu, Valga linnapea peres arenes intelligentne ja terane tütarlaps väga mitmekülgselt. Üldhariduse ja . . . → Read More: Konstantin Pätsi ema, isa ja kodu

President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud

President Konstantin Päts oli alati huvitatud looduse ja arhitektuuri harmoonilisest ühendamisest. Seda eesmärki peeti silmas nii Oru lossi ja aia taastamisel kui ka kogu Eestit muutnud kodukaunistamise hoogtööl.

Kuigi president veetis palju aega suveresidentsis Orul, oli tema armsamaks paigaks Kloostrimetsa talu. Ta on selle kohta öelnud: «See ei ole enam riigivanema ega presidendi talu, see . . . → Read More: President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud

Presidendid – kindlasti mitte vaesed, aga ka mitte rikkad

Kui Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts püüdis riigipeana madalat profiiti hoida ja jätta endast varatu inimese mulje, siis taasiseseisvunud riigi presidentide puhul hakkab silma, et nemad on oma elujärge valitsemisajal parandanud, nagu on seda teinud enamik riigialamaist.

Äripäev ei otsi vastust küsimusele, kes on Eesti Vabariigi rikkaim president, vaid annab presidentide varanduslikust seisust ülevaate, . . . → Read More: Presidendid – kindlasti mitte vaesed, aga ka mitte rikkad

Konstantin Pätsi külaskäik Hiiumaale

Minu mälestused lapsepõlvest: Konstantin Pätsi külaskäik Hiiumaale

Olin viieaastane, kui 1938. aastal külastas riigivanem Konstantin Päts Emmaste kooli.

Enne seda tehti kooli ümbrus ja teed korda. Meie papa, Kärmi Eedi, niitis kooli õuest rohu ära. Naised olid rutus rohu kokkuriisumisega. Põld Evald, kes oli hinnatud puutöömees, ehitas auvärava. Auvärav pandi üles selle tee ette, mis . . . → Read More: Konstantin Pätsi külaskäik Hiiumaale

Kõne auvil! Konstantin Pätsi haual

Kallid presidendi hauale kogunenud!

Homme on meie Vabariigi esimese presidendi sünnipäev ning ülehomme Eesti Vabariigi 90. juubel! Need on rõõmu ja pidustuste päevad, kuid üle kõige päevad, mida me oma südames kanname.

Samas ei tuleks Vabariigi Aastapäeva võtta kui ainult üht suurt ülemeelikut tralli, vaid põhjust pikemalt mõelda riigi tuleviku ja enda panuse üle selles.

. . . → Read More: Kõne auvil! Konstantin Pätsi haual

Aleksandr Rupassov ja Konstantin Päts

Aleksandr Rupassov on silmapaistvalt võimekas ajaloolane, kes koos varalahkunud Oleg Keniga on uurinud N Liidu välispoliitikat oma läänenaabrite suhtes aastatel 1920–1940. Ken ja Rupassov on Vene ajaloolastena saanud kasutada ka neid Venemaa arhiivides asuvaid allikmaterjale, millele välisuurijaid pole ligi lastud. Seetõttu on nende allikabaas laiem kui ühelgi teisel Eesti-Nõukogude suhteid uurinud ajaloolasel. Nii tasub Rupassovi . . . → Read More: Aleksandr Rupassov ja Konstantin Päts

Madin Konstantin Pätsi ümber

Igasuvist materjalipõuda on ajakirjandusel tänavu aidanud vähendada vähemalt paar läbivat teemat.

Pole olnud ajalehte, kes rohkem või vähem ei oleks kirjutanud pronksiööst ja eestlaste-venelaste suhetest. Ning kõik olulised üleriigilised lehed on andnud ruumi Konstantin Pätsiga seotule.

Pätsi teema tõstis tähelepanu orbiiti majandusajaloolane Jaak Valge. Pätsi tegevusega puutus ta kokku Eesti Vabariigi algaastate majanduselu uurides (monograafia . . . → Read More: Madin Konstantin Pätsi ümber

Kergekäelised süüdistused

Postimehe päevakomm (21.06) küsib: «Kas Pätsi saaks rehabiliteerida?», ja jõuab tulemusele, et ega ei saa. Kuna olevat «selge, et 1939.-1940. aastal andis Päts Eesti üsna kergekäeliselt Nõukogude mõjusfääri».

Kust teab Alo Raun, et Päts tegi oma otsuseid «üsna kergekäeliselt»? Ega ei usu küll, et ta seda teaks, samuti ei tundu tõepärane, et Eesti-poolsed otsused 1939–1940 . . . → Read More: Kergekäelised süüdistused

Ajaloolaste lahing Konstantin Pätsi pärast

Eesti Ekspress avaldab ning analüüsib kolme tähtsat Konstatin Pätsi kohta käivat dokumenti, mis põhjustasid ajaloolaste Magnus Ilmjärve ja Jaak Valge ägeda vaidluse. Kellel on õigus?

Ajaloo Instituudi direktori Magnus Ilmjärve uurimus ”Hääletu alistumine” on kahtlemata viimaste aastate mõjukaim ajalooraamat. Muuhulgas on ta loonud eestlastele uue kuvandi president Konstantin Pätsist. Ilmjärve sõnum on karm. Päts, keda . . . → Read More: Ajaloolaste lahing Konstantin Pätsi pärast