Vabadussõjas langenute monumendi avamine

28. novembril taasavati Tallinnas Kaitseväe kalmistul Vabadussõjas langenute monument, mille okupatsiooniväed 62 aastat tagasi hävitasid.

Algse mälestusmärgi projekteeris tunnustatud Eesti arhitekt ja Vabadussõja veteran Edgar Johan Kuusik ning see avati 1928. aasta oktoobris. Monument hävitati Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1950. aastal ning oli seni üks viimaseid taastamata Vabadussõja mälestusmärke.

Koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsiga taastatud mälestusmärgiga peetakse meeles kõiki Vabadussõjas langenuid, kes on maetud Kaitseväe kalmistule. Kokku maeti Kaitseväe kalmistule 440 Eesti sõdurit, kes Vabadussõja rinnetel langesid või haigustesse surid.

Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles monumendi jalamil peetud kõnes, et lisaks Kaitseväe kalmistul puhkavatele sõduritele on üle Eesti veel tuhandete Vabadussõja märtrite hauad. Kaitseministri sõnul on meie ülesanne rahvana mäletada ja need kalmud korras hoida.

«Eesti seisab ka täna lootusrikka tuleviku lävel, kus me võime vabalt ja iseseisvalt oma saatust määrata ja juhtida,» ütles Reinsalu. «Meie vastutus on uskuda Eestisse, seda nõuavad selle maa eest valatud esivanemate higi ja veri, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.»

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnul hoitakse nii taastatud kui uute mälupaikadega elus mälestust Vabadussõjast ja inimestest, kes selles sõjas Eesti eest võitlesid. «See on ka üks viis meenutamaks, et meie vabadus ei ole iseenesestmõistetav, vaid Eesti vabadus väärib kaitsmist iga päev ja iga tund,» ütles brigaadikindral Terras.

Tseremoonial osalesid ka peaminister Andrus Ansip, president Arnold Rüütel, diplomaatilise korpuse liikmed, Eesti üliõpilasorganisatsioonide esindajad ning Eestis visiidil viibiv Soome Kaitsejõudude Peastaabi ülem viitseadmiral Juha Rannikko.

Monumendi pühitsesid sisse kõikide Eesti usuühenduste esindajad. Tseremoonial olid esindatud Kaitseväe, akadeemiliste organisatsioonide, koolide jt lipud ja liputoimkonnad.

Kuni täna õhtul kella 22.00-ni on Vabadussõjas langenute mälestusehise juures valves autunnimehed Vahipataljonist.

Koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsiga taastatud mälestusehisega mälestatakse kõiki Vabadussõjas langenuid, kes on maetud Kaitseväe kalmistule. Kokku maeti Vabadussõja ajal Kaitseväe kalmistule 440 Eesti sõdurit, kes Vabadussõja rinnetel langesid või haigustesse surid.

EKLi liikmed Vabadussõjas langenute monumendi avamisel

Ak. organisatsioonide liikmed Vabadussõjas langenute monumendi avamisel

Leave a Reply

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

  

  

  

*