“A Short History of Nearly Everything” (10/10)

“A Short History of Nearly Everything” – Bill Bryson (2003 – 685 lk)

Hinnang raamatule: 10/10
Saadavus: mul olemas

Kui Tammsaare on klassika eesti kirjanduses, siis Bill Brysoni suurteos “A Short History of nearly Everything” on kahtlemata täielik klassika teaduskirjanduses. Ja uskuge või mitte – raamatu nimi on täiesti pädev, sest kogu teose konteptsioon keskendubki selle ümber, mida peaks teadusajaloost teadma keskmine haritud kodanik (loe: iga korporant vähemalt kindlasti). Universumi sünnist inimese välja arenemiseni ei ole selles raamatus vist ühtegi olulist teemat, mis oleks katmata jäänud ning kõige selle vahel tehakse juttu ka teadlastest, kes seda kõike uurivad. Oma 20 sekundit kuulsust saavad teenitult ka need, keda teadusmaailm ise unustanud on või kelle suured saavutused on mõni teine teadlane lihtsalt varastanud. Sellega seoses on tegemist ka väikese kohtumõistmisega ebameeldivuste üle, mis selles karmis konkurentsis toimuma saavad. Autor on aga mugavalt objektiivne ja muudab oma sõbraliku ning lõbusa stiiliga muidu igava teema omandamise tõepoolest nauditavaks. Sealhulgas mainitakse ka ühte eesti teadlast ning äärmiselt positiivsest vaatenurgast – kommentaarides võite pakkuda, kes see olla võiks.

Et raamat räägib tõepoolest peaaegu kõigest, on ka selle ülevaate kirjutamine pagana raske. Paar huvitavat punkti sooviksin aga välja tuua vaatamata sellele…

Esiteks tõestab teos igal juhul, et teadus ei pruugi tingimata olla keeruline. Bill Bryson ise ei ole mingi konkreetse valdkonna teadlane ja oma sissejuhatuses raamatusse ütleb ta konkreetselt, et võttis kätte ja päris lapseliku lihtsameelsusega tippteadlastelt kõige keerulisematele asjadele arusaadavaid ja rahvapäraseid seletusi – ja sai kah. Nendest interpretatsioonidest kogu see parasjagu paks kirjatöö ka koosneb.

Aga olgu – millest see peaaegu täielik teadusülevaade siis täpsemalt ikkagi pajatab?

  • Millest koosneb universum ja kuidas ta tekkis… Päikesesüsteemi paiknemine selles, vanus, areng, koostis
  • Maakera suurus ja koostis – kuidas maa suurust ja vanust üleüldse mõõdeti
  • Uue ajast teadus – Erirelatiivsusteooria ; füüsika ja keemia muutumine põhjalikult tänu aatomi uurimisele ; kvargid ja see, kuhu teadus tänapäeval suundumas on
  • Maakera ohtlikkus siin paiknevale elule – vulkaanid, meteoriidid, laamade liikumine (lugedes seda mõistsin mina näiteks üsna järsku kogu elu püsimise imet – me oleme ikka väga juuksekarva otsas siin igas mõttes)
  • Elu areng kogu oma hiilguses alates kõige esimestest valgulistest moodustistest kuni meieni (sh rakkudest lähemalt, biodiversiteedist, Darwinist ja evolutsioonist)
  • Inimese areng täpsemalt – kust oleme pärit ja kuidas

Tundub lühike? Noh…mitte just päriselt. Aga lugemine, mis on kulutatud aega mitmekordselt väärt, sest lisaks uutele faktidele saavad päris korraliku paugu ka mitmed üldtuntud, mida on lihtsalt valesti tõlgendatud:

  • Darwin ei ole tegelikult üldse evolutsiooniteooria autor nagu me kogu aeg räägime – tema teene on loodusliku konkurentsi põhimõte
  • Einstein kulutas teise poole oma elust täiesti kasutult (millele, seda lugege raamatust)
  • Kuidas nii paljud tippteadlased on mitmesaja kordselt eksinud näiteks maakera vanuse määramisega
  • Kuidas terve Yellowstone’i rahvuspark on üks suur plahvatamisäärel katel, mis võiks hävitada terve maakera elu – ja tal oleks juba ammu aeg see pauk ära teha…
  • Kuidas Maa trajektoori läbivad iga päev 4000-5000 asteroidi ja kuidas meie kokkupõrge mõnega neist ei ole ette ennustatav enam kui pool sekundit – Armageddoni film ei olnud vist päris täpne 🙂
  • Kuidas ühe vanamehe silm suudab ületada ikka kõik maailma teleskoobid supernoovade jahil

ja nii palju muud, et jääksin siia kirjutama terveks päevaks…

Loo moraal on aga üsna lihtne – kui saaksin, teeksin selle raamatu kohustuslikuks kirjanduseks alates 5. klassist kuni 12. lõpuni välja – iga aasta. Ja keskmine eestlane oleks oh oh oo millise silmaringiga. Loodan vähemalt, et saan seda varsti öelda oma korpivendade kohta. Lugege seda raamatut – suur suhkrune palun teile!

Madis

Leave a Reply

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

  

  

  

*