Legendaarne sõjamees Alfons Rebane

Alfons Rebasel, kellest II maailmasõja päevil sai sõjasangar, Standartenführer (kolonel) ja kes pälvis tammelehtedega Rüütliristi, täitunuks jaanipäeval 100 eluaastat. Eesti kaitseväeteenistuses oli Valgast pärit sõjamees leitnant.

“Sellest ajast teatakse vähe,” tunnistab Valga isamaalise kasvatuse püsiekspositsiooni juht piirivalvemajor Meelis Kivi. Neljapäeval avati kohalikus muuseumis ohvitseri mälestusplaat. “Seal tunnistas ka õetütar Marina, et ta on näinud küll onu Saksa-aegseid pilte, kuid Eesti kaitseväe aega on meenutatud vähe,” ütleb Kivi.

24. juunil 1908 Valgas sündinud Alfons Vilhelm Robert Rebane oli ema Helene poolt läti verd. Isa Robert oli eestlane. Nii 1997. aastal ilmunud Voldemar Pinni raamatu kui ka Meelis Kivi kogutud andmetel elas ta Valgas 1920. aastani. Siis kolis perega Narva, kus 1926. aastal lõpetas vene gümnaasiumi ja asus seejärel õppima Tallinna Tondi sõjakooli.

Vabadussõda ajas sõjakooli

Miks just selline valik?

“Kooli astumisele ei olnud tal muid alternatiive, sest Vabadussõja vaim oli 1920. aastatel väga tugev,” teab Meelis Kivi. Samuti mõjutas Alfons Rebast sõjaväelase elukutse au. “Ohvitser oli toona aristokraat,” ütleb Kivi.

Tondi sõjakoolis õppis Rebane 1929. aastani, pärast seda teenis kuus aastat Tapal I soomusrongide rügemendis.

Missugune oli Rebane inimesena? Kas ülitõsine mees, kes elas ainult määrustiku järgi? Või lubas ta endale ka veidi vabamat olekut? “Ta ei olnud tuim tükk ja oskas ka nalja teha. Seda kinnitavad paljud temaga kokku puutunud inimesed,” kinnitab Meelis Kivi.

Voldemar Pinni raamatu järgi olnud Rebane “sümpaatne, sõbralik, distantsi pidav heledapäine ohvitser”.

1935. aastal sai kaks aastat varem leitnandiks ülendatud Alfons Rebasest Kaitseliidu Sakala maleva instruktor.

Täpse käega leitnant

Eesti-aegse tegevuse tippaasta oli 1937. Täpse käega mehena kuulus Rebane tipplaskurite hulka ja arvati 1937. aastal Eesti vabapüssimeeskonda, mis hiljem tõi koju maailmameistritiitleid ning laskurite ihaldatud trofee, Argentina karika. “Rebane oli koondise kandidaat. Aga juhuslik haigestumine jättis ta sealt välja,” teab Kivi.

Samal aastal avati leitnandi eestvõttel Viljandis üks suuremaid Kaitseliidu lasketiirusid. 300meetrise rajaga tiir oli Männimäel. Viljandi aega jääb ka poiste õpetamine maakonna koolides ja noorte laskurite kasvatamine.

1939. aasta äreval sügisel määras sõjaministeerium 31aastase leitnant Rebase Lihula komandandiks.

“Ta oskas korralikult vene keelt ja suutis ajada Eesti asja. Baaside rajajad tahtsid ju järjest uusi alasid, aga Alfons Rebane ei teinud järeleandmisi,” räägib Meelis Kivi.

1940. aasta punasel suvel, 1. augustil, viidi Rebane üle Tallinna autotankirügemendi kergetankirühma ülemaks.

25. oktoobril vallandati ta kaitseväest ning edaspidi töötas ta Lasnamäel ehitajana.

Kolonelist sai rindelegend

“Esimene punane aasta oli jätnud ta töötuks. Ja sõbrad kadusid laagritesse,” arvab Kivi. Paljud kaadriohvitserid läksid 1941. aasta suvesõjas metsavennaks.

1942. aastal sai Rebasest Idapataljoni ohvitser ja hiljem ülem. Kaks aastat hiljem jätsid sakslased Rebase juhitud Eesti pataljoni Volhovi-Novgrorodi piirkonnas oma taandumist katma. Eestlased pidasid vastu. Major Rebane päästis ümberpiiramisest mitu Saksa väeosa ja tõi ka oma pataljoni lõpuks välja.

23. veebruaril 1944 sai ta esimese eestlasena Rüütliristi.

Märtsis võitles Rebane Krivasoos, kus murdis piiramisrõngast läbi. Suve lõpus osales ta Narva ja Tannenbergi liini kaitsel Sinimägedes. Septembris jäi ta koos pataljoniga Emajõe ääres taas Punaarmee kotti, kuid suutis sealt välja pääseda.

1945. aasta talvel ja kevadel oli Rebane Saksamaal Ülem-Sileesias Eesti üksuste juht ning täitis pärast SS-brigadeführer Franz Augsburgi langemist ka diviisiülema kohuseid. Sai vapruse 9. mail eest Rüütliristi juurde tammelehed ning andis end lääneliitlaste kätte vangi.

1947. aastast oli Alfons Rebane Briti luure teenistuses. Ta üritas korraldada vastupanu ENSVs, värbas eestlasi teenistusse ja korraldas õpet. Luures tal hästi ei läinud – osalt seetõttu, et KGB agent Kim Philby andis operatsioonidest Nõukogude Liidule teada.

1961. aastal asus Rebane elama Lääne-Saksamaale, kus oli ka sealse luure teenistuses.

Alfons Rebane 1908–1976

Sündis 24. juunil 1908. aastal Valgas.

Abiellus 26. oktoobril 1932 Agnia Soometsaga.

Akadeemiliselt kuulus Fraternitas Esticasse.

Suri 1976. aasta 8. märtsil Saksamaal Augsburgis. Maeti ümber Tallinna Metsakalmistule 26. juunil 1999. aastal.

2004. aastal püstitas Virumaa talumees Lembit Sõmer Rebasele Viitna lähedale mälestuskivi. Selle peale avaldas mitu juutide organisatsiooni protesti, väites, et Rebase juhitud üksus osales Venemaal karistusoperatsioonides. Sõjakuritegusid aga ei tuvastanud tal ka 1965. aastal algatatud kriminaalasi.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=285251

Leave a Reply

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

  

  

  

*