Kui Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts püüdis riigipeana madalat profiiti hoida ja jätta endast varatu inimese mulje, siis taasiseseisvunud riigi presidentide puhul hakkab silma, et nemad on oma elujärge valitsemisajal parandanud, nagu on seda teinud enamik riigialamaist.
Äripäev ei otsi vastust küsimusele, kes on Eesti Vabariigi rikkaim president, vaid annab presidentide varanduslikust seisust ülevaate, toetudes ajaloolistele allikatele ja presidentide endi poolt esitatud majanduslike huvide deklaratsioonidele. Sekka huvitavaid fakte ning vastuolulisust seoses presidentide varaga.
Presidendiametis olles ei olnud Konstantin Pätsi nimel mingit kinnisvara. Ainus vara, mis nõukogude võim temalt 1940. aastal rekvireeris, oli aktsiaportfell, mis sisaldas Tartu Pärmivabriku, kindlustusseltsi Eesti Lloyd, kirjastuse Ühiselu ja Tallinna Laevaühisuse aktsiaid, mille väärtus praegustes kroonides on veidi üle 0,6 miljoni krooni.Pätside pere olulisem kinnisvara – Tallinna külje all asuv 57 hektari suurune Kloostrimetsa talu, mida rahvasuu omal ajal kutsus Presidendi taluks või Pätsi mõisaks – oli tegelikult kirjutatud presidendi poegade Viktori ja Leo nimele. Aastaid oli Konstantin Päts selles Väo mõisast renditud talus rentnik, lõplikult ostis ta Kloostrimetsa talu välja 1937. aastal. Kloostrimetsa talu oli omal ajal eesrindlik majapidamine, kus muuseas patseerisid ringi tolle aja kohta näiteks sellised eksootilised olendid nagu paabulinnud.Täna asuvad Kloostrimetsa talu maadel Tallinna Botaanikaaia hooned ning kõige olulisemad kollektsioonid. Talumaade tagastamine Pätside järeltulijatele on olnud aastaid valus teema ning tänaseni lahendamata. Presidendi lapselaps, patendiameti peadirektor Matti Päts on praeguse seisuga tagasi saanud vaid 2,2 hektarit maad palmimaja lähedal, millel asuvas majas Matti Pätsi pere ka elab. Samuti on talle EVPdes kompenseeritud õigusvastaselt võõrandatud põllumajanduslikku inventari summas 146 000 krooni. Tegelikult osales Konstantin Päts 1920ndatel aastatel kaunis aktiivselt äris. Näiteks oli ta üks Harju Panga asutajaid ja panga nõukogu esimees kuni 1921. aasta sügiseni ehk ajal, mil Harju Pank tegeles väga aktiivselt Vene bolševike kulla vahendamisega Läände. Samas, nagu rõhutab ajaloolane Jaak Valge oma raamatus „Lahtirakendamine“, puuduvad otsesed andmed Pätsi tegevuse kohta kullaäris ja selle kohta, justkui oleks Päts saanud kullapesust isiklikku kasu. Riigijuhina omas Konstantin Päts aga suurt võimu mõjutamaks Eesti majanduspoliitikat läbi suurärimehi ja tipp-poliitikuid koondava Centumi ehk Sajamehe klubi, mida rahvas kutsus ka Pätsi õukonnaks. Presidendina oli Konstantin Pätsi kasutada Tallinnas Kadrioru loss ja Toilas Oru loss, mis sõja ajal hävis. Kui riigivanema sõidutati Pätsi ringi Fordiga, siis presidendiks saades muretseti tema tarbeks Ameerikast tolle aja rikaste ja vägevate lemmikauto Packard ning vähe lihtsam Buick. Riigi esilimusiin, musta värvi Packard oli varustatud klapptoolidega ja klaasist vaheseintega ning kandis registreerimisnumbrit 1. Ajaloolased on välja uurinud, et lukslimusiin Packard sattus nõukogude ajal Tootsi Turbatööstusesse ning kuna varuosi polnud autole enam võimalik hankida, lõigati auto 1960. aastal tükkideks. Kusjuures auto raamist olevat ehitatud aiatraktor ning auto esilaternad ja ukselingid paigaldati turvast vedavale elektrirongile.
Konstantin Pätsi varandus• kinnisvara ei omanud (Kloostrimetsa 57-hektariline talu osteti lõplikult välja 1937. aastal ja oli kirjutatud poegade Viktori ja Leo nimele)• ainus vara, mis temalt nõukogude võim rekvireeris, olid aktsiad. Arvutades aktsiate tollase väärtuse läbi dollari praegustesse kroonidesse natsionaliseeriti temalt kokku aktsiad 609 000 krooni eest
/…/
http://www.ap3.ee/Print.aspx?PublicationId=61ebe145-ef14-422d-bd47-b11a590fdf93