Karged talverõõmud Norras

Nagu Oslo pole paljude arvates õige Norra, pole Norra talvel vaid suusatajatele, kuigi lumerõõme leiab sadat sorti, et mitte öelda sadu kilomeetreid. Ööbimine metsikutes onnides, pikad-pikad kelgusõidud, kalapüük jääaugust või sügisene mõõkvaalasafari tormisel merel on samuti ebatavaliselt kauni Norra peibutused, meenutab seal diplomaadina töötanud Jürgo Loo.

Suusatamine on Norras nii tähtis turistimagnet, et sellel on lausa oma muuseum – suuskade ning suusatamise ajaloo viimase 4000 aasta kohta saab lähemat infot maailma vanimast, 1923. aastal asutatud suusamuuseumist Holmenkolleni suusahüppemäe sisemuses.

Norra mäesuusakeskustes kestab hooaeg kauem kui mujal Euroopas, lumi on põhja pool arusaadavalt parema kvaliteediga ning näiteks Narviki suusakeskus võib sobivate ilmade ja lumeoludega olla avatud peaaegu mai keskpaigani.

Need, kes armastavad vaheldust, võivad proovida sõita ühest suusakeskusest teise ning ööbida vahepeal mõnes kaunis kohas asuvas onnis. Kuigi talvel on paljud kämpingud suletud, jätkub Norras siiski ööbimisvõimalusi kõigile, sest väga paljudel teeäärsetel elanikel on õue peal paar onni, mida reisilistele välja üüritakse.

DNT 440 onni

Norra Matkaselts DNT pakub ööbimiseks 440 onni, mis on kasutatavad ka talvel; lisaks neile veel eravalduses olevad onnid, nii et valikut peaks jätkuma. Mina pole kunagi ilma jäänud, kuigi olen väga harva ööbimist ette kinni viitsinud panna. Lastega reisides ning suuremate pühade nagu jõulude ja lihavõtete või talvise suusanädala ajal tasub majutus siiski planeerida. Popimateks perioodideks on magusamad suusanõlvadeäärsed onnid juba aastajagu ette broneeritud.

Üksi või sõpradega vaikses metsas, avarate mägede vahel suusatada, valguse mänge jälgida, seisatades vaikust ja sätendava lume krudinat kuulata, mägede majesteetlikkust tunda, pärast suusatamist või selle vahepeal nautida topsi kuuma kakaod ning vahvlit hapukoore ja moosiga mõnes teel olevatest teenindusega hüttidest – see tunne kisub vägisi suunurgad ülespoole. Kuidas oleks ööbida 1898. aastast pärinevas Sinnerdammeni onnis Oslost põhjas asuvas Nordmarka metsamassiivis, kuhu pääseb ligi vaid jala või suuskadel, kus pole vett ega elektrit, aga samas on suur annus ajaloohõngu ja looduslähedust? Õdusat valgust annavad küünlad ja toitu saab küpsetada gaasipliidil, püüdes lisa ja tuues vett lähedal asuvast jääaugust. Vastutasuks puhastusmasina järel aeglases kolonnis kulgemisele ja suletud väiksematele teedele saab autoga mägedes kogeda üsna omapärast tunnet sõita mitmemeetriste lumevallide vahel – isegi maikuus võivad lumerohke talve järel kõrgematel lõikudel tee-äärsed lumevallid küündida kolme meetrini. Kontrastina on samal ajal Oslos kuningalossi ümbritseva pargi murul juba esimesed päevitajad platsis.

Kuigi Norra pole sugugi odav riik, saab ratsionaalselt käitudes hoida kulud kontrolli all. Näiteks tasub kaalumist võimalus leida endale ööbimiseks onn suusakeskusest pisut eemal. Veel tasub meeles hoida, et Norra, nagu ka teiste Põhjamaade mäesuusakeskustes pole suusamäel alkoholi tarbimine ega liiga heas tujus mäerõõmude nautimine lubatud – ilmses joobes suusatajad võidakse mäelt eemaldada ning nende mäepilet tühistada.

Reisi planeerimisel on hea teada, et erinevad suusakeskused kasutavad erinevaid puutevaba mäepileti süsteeme. Näiteks Rootsi suusakeskuste Åre ja Säleniga ühte Skistari ketti kuuluvad Trysil ja Hemsedal kasutavad SkiDirecti; Hafjell, Gaustablikk, Narvik, Oppdal, Tryvann ja enamik teisi keskusi aga Keycardi.

Rahulikumad suusakeskused

Rahulikuma suusasõidu otsijail pole sugugi paha mõte otsida üles mõni väiksematest keskustest, kus pole kaugeltki nii palju rahvast kui populaarsemates. Geilo kanti sattudes näiteks pole kaugel kena väike Hallingskarvet, mis jääb teisele poole võimsat Hallingskarveti massiivi.

Lõuna-Norra kõrgeima ja ühe ilusaima mäe, 1883 m kõrguse Gaustatoppeni nõlval on täienduseks olemasolevale Gaustablikki suusakeskusele loomisel uued nõlvad. Pärast valmimist hakkab see keskus kuuluma Norra viie-kuue suurema hulka. Väärtust lisab sellele keskusele veel asukoht pikas ja sügavas orus asuva omapärase Rjukani linnakese kõrval.

Sõjamälestused

Rjukan on ajalooliselt tuntud kui Vemorki raske vee tehase asukoht, mille saboteerimisest II maailmasõja ajal on sealsamas vändatud Hollywoodi film „Telemargi kangelased”, peaosas legendaarne Kirk Douglas. Rjukanis asuvad muuseas Põhja-Euroopa esimene köistee ning üsna korralik moodne veekeskus, kus oma väsinud konte kenasti soojendada sobib.

Gaustatoppeni mäe sees asuv rööbastee Gaustabanen oli omal ajal üks Norra paremini valvatud saladustest. See valmis 1959. aastal sõjaväe tellimusel, kes ehitas mäetippu raadioseadmeid ning soovis, et neid oleks võimalik aastaajast ja ilmast sõltumata hooldada. Külma sõja tõttu suleti rööbastee avalikkusele ning avati uuesti alles 2004.

Juuli algusest kuni oktoobri lõpuni pääseb nüüd ilma suurema vaevata 1800 m kõrgusele mäetippu, kust ilusa ilmaga paistab kätte väidetavalt 1/6 Norrast. Kuni keskus veel valmis pole, tuleb talveperioodil mäe otsa pääsemiseks suuskade külge kinnitada pidurlindid, tasuks on aga suurepärane vaade ning võimalus puutumata lumes alla sahiseda. Häid off-piste tingimusi pakub ka Narvik, selle keskuse eripäraks on veel asukoht üsna linna keskel ja fjordi ääres, mistõttu laskudes on tunne, nagu kihutaks otse merre.

Trysil pakub ka sel hooajal (alates 9. veebruarist) kolmapäeva ja laupäeva varahommikuti sajale kõige andunumale suusafännile võimaluse nautida värskelt hooldatud mäge enne teisi. Kui teil on kahtlus, kas on mõtet end nii vara hommikul üles ajada, siis proovige järele. Te saate aru, et võrreldes tavalisega on hoopis eriline tunne liuelda hommikusel äsja hooldatud pehmel ja ühtlasel lumel. Sellistes oludes muutuvad isegi mustad nõlvad ka väheste kogemustega suusatajaile kergemini läbitavaks – tean omast käest.

Kui olete otsustanud Lillehammeri kandi kasuks (seal asuvad Hafjell, Kvitfjell, Skeikampen, Gålå), käige ära ka Hunderfosseni talvepargis, mis on asutajate sõnul üsna unikaalne asutus – väidetavalt Euroopa esimene tõeline talvine lõbustuspark. Tavalisele tivolile omaseid karusselle sealt ei leia, küll aga pakutakse võimalust ööbida Hunderfosseni jäähotellis, mis on Skandinaavias kõige lõunapoolsem, samas asub ka jääkatedraal. Võimalik on mängida jääkeeglit, sõita ATVdega, võtta kosutust jääbaaris ja teha palju muud huvitavat.

Suur osa norralasi arvab, et Oslo pole õige Norra. Oslos elades võib mõnel aastal talv tõesti pea lumeta mööduda; mägedes siiski seda hirmu veel pole, et lumi tulemata jääks. Kuigi jah, kliima soojenemine mõjutab paratamatult ka mägesid, mille ilmekaks näiteks on liustike pidev kahanemine

Talverõõmud ka Olos

Kindlasti ei maksa Oslost peatumata mööda sõita, see linn pakub palju huvitavat igal aastaajal. Kui isu on väga suur, siis on logistiliselt täiesti võimalik saabuda mõne toreda päeva hommikul Oslosse, sõita metrooga Tryvanni suusakeskusse Holmenkolleni mäel (metroo ei vii päris keskuseni, seega tuleb osa teest muul viisil läbida), veeta teine osa päevast kelgutades ning õhtul enne lennujaama rongile minekut teha mõned uisuringid. Seda muidugi juhul, kui kõigeks selleks jõudu ja tahtmist jätkub.

Tryvanni talvepark areneb pidevalt ning on juba praegu külastatavuselt Norras viiendal kohal. Pole ka ime, kui kolmandik oslolastest on aktiivsed suusa- või lumelauasõitjad. Vabas õhus viibimine igal aastaajal on norralastel nii veres, et mõningatel popimatel või hea suusailmaga päevadel on paremate metsa-äärsete suusaradade lähedastes parklates raske autole kohta leida. Oslos ööbimise korraldamiseks on muidugi lihtsaim viis kasutada mõne reisikorraldaja abi. Siiski võivad Internetis saadaolevad hinnad olla nende pakutavatest kuni poole võrra madalamad. Kelle reisieelarvesse hotellis ööbimine ei mahu, võib otsida juhatust Oslo Noortekeskusest Møllergatal, kel on kindlasti häid ideid pakkuda.

Enamik suusakeskusi näeb palju vaeva, et töötada välja uusi tooteid ning olla tegevuses aasta läbi, nii et tasub nende kodulehtedelt uurida, mida kusagil teha saab. Kui olete näiteks suusatamisest tüdinult Oslos, minge hoopis kelgutama või uisutama! Korketrekkereni (norra keeles korgitõmbaja), lühemalt Korkeni-nimelisel, 1952. aasta olümpiaks valmistatud ning õhtuti valgustatud kelgurajal saate sõita Frognerseteri metroojaamast pea kaks kilomeetrit alla Midtstueni jaamani.

Holmenkollenist kelku laenutama

Raja alguses Holmenkollenis asuvast hiljuti 102aastaseks saanud Oslo kelguühingust saab laenutada traditsioonilisi raudjalastega kelke. Laenutuses on 200 kelku ning kibedamail päevil, mil Korken peab välja kannatama üle 5000 sõidukorra, laenatakse kõik kelgud päeva jooksul kaks korda välja. Nimelt kasutavad oslolased sõltumata vanusest seda võimalust igapäevaselt nii tihedasti, et õhtuks on rada kasutamisest tavaliselt libedaks ja künklikuks kulunud. Kui rada läbitud, sõidetakse metrooga seitse peatust tagasi ülesmäkke ning sõit läheb taas lahti.

Öösiti valmistab Oslo linna vabaõhuamet raja taas uueks päevaks ette ning seetõttu on soovitav proovida hommikust, värsket rada enne, kui massid sinna peale vajuvad. Kelke laenutab nüüd ka samas lähedal asuv 40aastase kogemusega suusalaenutus (www.skiservice.no); sealt saab moodsaid vedrustusega alumiiniumkelke, mis pole küll nii ajaloohõngulised, kuid see-eest tasuvad end kindlasti ära, kui sõiduolud on rasked ning rada libe ja künklik.

Nii kelgusõit kui uisutamine on muuseas tasuta; maksta tuleb vaid kelgulaenutuse ning metroosõidu eest. Väike vihje – kui kiiresti tegutseda, siis jõuab ühe tunnipiletiga kaks korda alla sõita. Soovitatav on kasutada kiivrit.

Kellele uisutamine meeldib, saab liuelda otse ajaloolisel Karl Johanil, kuhu tehakse talveks uhke muusikaga liuväli Narvisen. Kuna soovijaid on palju, läheb seal olemine õhtupoolikutel ja koolivaheajal sageli kitsaks, päevasel ajal on aga täiesti talutav. Kel huviks rahus või kiiremat sõitu teha, on võimalus uisutada Frognerpargi staadionil ja koju või hotelli minnes jalutada soovi korral läbi kuulsate Vigelandi skulptuuride vahelt.

http://www.estravel.ee/index.php?main_id=63,1423,3628,3635

Leave a Reply

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

  

  

  

*