Halliste rahvas ehtis Kaubi mõisa karjamaanurka asetatud mälestuskivi lilledega

Halliste vallas Kaubi mõisas avati pühapäeval riigivanema, diplomaadi ja arsti Friedrich Karl Akeli mälestuskivi ning koolimajas oli tema elu kajastav konverents.

Ühel pool Kaubi karjamõisast pärineva Friedrich Karl Akeli mälestuskivi seisid koos oma lipuga auvalves noored korporatsioonist Fraternitas Estica, mille üks asutajaid oli Akel olnud, ning teisel pool kivi kohalikud kodutütred. Üritust oli tulnud ilmestama Abja segakoor, rahvarõivad üll. Sissejuhatuseks kõlas paistulase Friedrich Saebelmanni “Kaunimad laulud”.

Mälestuskivilt eemaldasid katte Eesti riigi aatemehe Akeli lapselapsed Lii Heribertson Stockholmist ja Jaan Treude Tallinnast. Mõlemad on juba pensionärieas.

Kivi juures kõnelesid üks kohalikke korraldajaid, Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse esimees Jaak Pihlak ja Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg. Kivi õnnistas Halliste kirikus teeniv pastor Enri Pahapill.

Mälestuskivi avamise ja konverentsi olid korraldanud Konstantin Pätsi Muuseum, Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus ja Halliste Vallavalitsus. Kokku oli tulnud rohkelt rahvast kohapealt ja päris kaugeltki — neid oli kaugelt üle saja.

Lillekimpe ja korve tõid ning oma mõtte edastasid riigikogulaste ja välisministeeriumi, korporatsiooni, kodutütarde ja vallavalitsuse esindus, paljud teisedki. Lilletoojatest noorim oli sealsamas Kaubi mõisa mail elav nelja-aastane Helene-Elisabeth Asu, kelle nimi pärineb kunagiselt mõisa parunessilt Helene-Elisabeth Bockilt.

Akeli järeltulijad tegid pärast mälestuskivi juures olnud tseremooniat jalutuskäigu mõisa varemete vahel. Suurmehe tütretütar Lii Heribertson peitis seal kotti punapõselise ubina vanalt õunapuult, et viia see kui vanaisa kodupaiga hingus koju Stockholmi. Lähedased sugulased viibisid ka Halliste kalmistul.

Konverentsil Halliste Põhikooli saalis istus samuti sada inimest, kes kuulas Riigikogu liikme, ajaloolase Küllo Arjaka ülevaadet suurmehe elust ja olümpiaakadeemia peasekretäri Reele Remmelkoori sõnumit Akelist kui Eesti olümpiakomitee asutajast.

Konverents lõppes Peep Puksi dokumentaalfilmiga “Diplomaadi saatus” 1992. aastast.

Friedrich Karl Akelil oli kolm tütart ja poeg. Tütar Asta Treude küüditati koos perega Venemaale ning poeg Friedrich Akel hukkus vangilaagris. Tütred Vilma ja Lia pääsesid nõukogude korra jalust. Ka suurmehe abikaasa suri Venemaale küüditatuna.

Viljandimaalt pärineb kuus Eesti riigivanemat: Friedrich Karl Akel Hallistest (endine Pärnumaa), Ants Piip Tuhalaanest, Jüri Jaakson Saarepeedilt, August Jaakson Kabalast (praegune Järvamaa), Jaan Tõnisson Viiratsi vallast Tustist ja Aadu Birk Suislepast.

http://luup.postimees.ee:8080/sakala/display.cgi?k=2001-9-11

Leave a Reply

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

  

  

  

*