Sissejuhatus
Käesolev töö on kirjutatud Korp! Fraternitas Estica Tartu Konvendi 28. juuli 1997. aasta taotluse alusel ja töö eesmärgiks on Tartu, Vanemuise 54 arhitektuurajalooliste eritingimuste koostamine.
Hoone Vanemuise 54 paikneb 1880-nendatel aastatel Tähtvere mõisast eraldatud ja Tartu linnaga liidetud mõisa rendikrundil 533, mis omakorda jaotati pooleks 1933. Aastal. Vanemuise 54 hoonega maaala sai uueks kinnistunumbriks 2605.
Maja Vanemuise 54 kuulub arhitektuurimälestisena kaitse alla (nr. 147).
Käesoleva töö kirjutamisel on kasutatud järgmiste Eesti Ajalooarhiivis paiknevate fondide materjale:
2381 – Tartu-Valga kinnistusamet
2623 – Tartu linnavalitsus
2110 – Hüpoteegipank
1765 – Korporatsioon Fraternitas Estica
1744 – Korporatsioon Fraternitas Estica vilistlaskogu
Läbi on vaadatud kindlustusfond 5222, kus materjali ei leitud.
Trükitud hoonet käsitlevatest allikatest on ilmunud M. Eimre artikkel ja ehitist ning korporatsiooni ajalugu on käsitletud trükitud korporatsiooni kroonikates.
Käsikirjas on M. Eimre koostatud ajalooline õiend kvartalite Kastani – Riia – Vaksali – H. Heidemanni kohta, kus leidub ka põhiandmestik maja Vanemuise 54 ehitamisest.
Töö on kirjutatud kahes osas. Esimeses osas käsitletakse krundi ja seal leiduvate ehitiste ajalugu, teises osas järgneb sellele arhitektuurajalooline analüüs.
Ajaloolisi andmeid kr. 533 (kr. 2605), politseinumber 22 ja Vanemuise 54 kohta
Krunt asetses Tähtvere mõisale kuuluval maal. See maaala eraldati mõisast 1880-ndatel aastatel ja jaotati rendikruntidena välja. 1885. aastal kuulus krunt M. Jürgensohnile (Girgensohn) ja siin asusid puust elamu ja puust puukuur. Krundil oli aed.
1887. aastal pikendati Aia tänavat raudtee suunas ja koostati vastav plaan. Kastani-Aia nurgakrunt kuulus prl. Jürgensonile.
1896. aastal ostis kinnistu J. Karja. Samal aastal toimunud hoonete hindamisel oli tal siin ühekordne puust elamu, mille pööningkorrusel paiknes kolm tuba. 1897. aastal tehti majale W. Schillingi projekti järgi peale- ja juurdeehitus. Maja kaeti pappkatusega, ehitati 4 puutreppi.
Esialgse hoonena asus krundil Kastani tänava poolne elamu. Krundi Aia tänava küljel asetses aed. Piki Kastani tänava poolse naaberkrundi piiri asusid kõrvalhooned. Kuur seisis elamu taga hoovil.
1908. aastal läks kinnistu J. Karja pärijate kätte. 1909. aastal müüdi krunt koos puust elamu ja kõrvalhoonetega A. Karneolile. Viimane müüs kinnistu omakorda 1912. aastal Moskva kaupmees G. Lellepile. Krundi suuruseks oli 426 ruutsülda, 16 ruutjalga ja siin asus puust elamu. G. Lellep kuulus üliõpilaskorporatsiooni Fraternitas Estica vilistlaskogu hulka. Teme majas toimusid mitmed vilistlaskogu koosolekud.
1912. aastal palus G. Lellep Tartu linnavalitsuselt luba tema krundile kahekordse kivielamu ehitamiseks. Projekti koostas insener Fromhold Kangro. Kavandati kahekordne kivist üheperekonnaelamu, mille katus kavatseti katta osaliselt katusekivide, osaliselt plekiga. Majja projekteeriti üks kivitrepp. Samal ajal esitati linnavalitsusele teine, muudetud projektivariant, mille autoriks oli taas F. Kangro. Samal aastal algasid ümberehitused ka Kastani tänava poolse puumaja juures. Projekteerijaks oli F. Kangro. Ehitustööd jätkusid 1913. aastal.
1913. aastaks oli kivimaja Aia 54 valmis. Hoone hindamisel asus krundil kaks elamut: Kastani 22, puust kahekordne hoone, kus asetses kolm kolmetoalist, üks neljatoaline, üks kahetoaline korter, kojamehe tuba, pööningul 2 üürituba. Kahekordses Aia tänava poolses kivimajas oli alumisel korrusel kolm tuba, veranda, esik, köök, teenijatuba. Teisel korrusel asus 4 tuba ja vannituba, ärklis 2 tuba.
Samal aastal võeti krundi ja ehitiste peale hüpoteegilaenu, koostati hoonete kirjeldus ja tehti plaan majade korruste kaupa.
Elamu A on praegune hoone Vanemuise 54. Hoone oli ehitatud tellistest, seest ja väljast krohvitud, väljast värvitud ja seest tapetseeritud, kelder võlvitud. Majas oli keskküte. Esimese ja teise korruse kõrguseks oli 12 jalga (3,66 m), katusekorruse kõrguseks 9,5 jalga (2,9 m), keldri kõrguseks 7,5 jalga (2,3 m). Maja juurde kuulusid veranda (talveaed), eeskoda, teenijatuba ja sahver. Hoones oli 12 tuba, hall, köök, esik, vannituba.
Elamu B oli ehitatud kivist ja puust, kaetud pappkatusega, osaliselt väljast krohvitud ja puuosa laudvooder värvitud. Ehitise juurde kuulus trepikoda. Majas oli kummalgi korrusel kaks kolmetoalist köögiga korterit ja üks kahetoaline köögiga korter.
1922. aastal loetleti majas Aia 38 (Vanemuise 54) esimesel korrusel 4 tuba, teisel korrusel 5 tuba, ärklis 2 tuba.
1923. aastal kavandati hoones järgmised ümberehitustööd:
1. Veranda ehitamine soojaks ruumiks ühes sissekäigu ja trepiga, sealjuures tuli teha kaks vaheseina koos kahetiivaliste ustega ja kinni müürida üks kaarava.
2. Ehitada lahtine trepp köögi jaoks.
3. Ehitada kaks täiendavat tuba.
Koostati skits selle kohta. Kivist elamu oli krohvitud “korralik hoone ilustustega”. 1913. aastast alates oli juurde ehitatud väljakäik ja täiendatud väljaehitist.
1931. aastal ostis kinnistu M. Martinson.
1933. aastal jagati krunt kaheks. Mõlema kinnistu plaani valmistas maamõõtja A. Martin. Aia tänava poolse 1475 3/10m2 suuruse kivimajaga krundi uueks numbriks sai 2605. Kastani tänava poolne krundiosa kr. 533 jäi M. Martinsoni kätte. aga uue kinnistu ostis üliõpilaskorporatsioon Fraternitas Estica vilistlaskogu. Maarenti tuli ka edaspidi maksta Tähtvere mõisa omanikule M.-C. Wulffile. Osa vanema krundi maast (prügikastid, raudaed) jäi uue kinnistu piiridesse ja vanema maatüki omanikule jäi õigus kr. 2605 läbi käia. Samas ei tohtinud vanema krundi omanik uue krundi lähedale midagi ehitada.
Korporatsioon Fraternitas Estica konvendikorter asus aegade jooksul mitmel pool Tartu linnas, enne oma maja omandamist aadressil Lihaturg 7. Vilistlaskogul oli plaaniks uue maja ostmine juba küllalt varakult. 27. aprillil 1918. aastal arutati vilistlaste koosolekul oma maja ostmise küsimust, kusjuures otsustati muretseda sobiv krunt ja konvendihoone ise ehitada.
Alustati kapitali muretsemist. 1920. aasta 9. mai koosolekul märgiti, et siiani ikkagi sobivat maja leitud ei ole. Rahakogumist jätkati. 9. mail 1922 otsustati osta konvendihooneks maja Lille 3, kuid millegipärast jäi ostutehing katki. 18. mail 1924 arutati Karlova tänavas asuva Bergi maja ostu. Kaalumisele tuli ka 7-toaline korter Schmidti majas. Vahepeal levisid kuuldused, et Lihaturg 7 riigistatakse ja korporatsioon peab korterist välja kolima. 6. märtsil 1932. aastal arutati Katoliku 1 maja ostu. Selle maja ostuküsimusega tegeldi ka mitmel järgneval koosolekul, kuid 1933. aastal omandati kinnistu Aia tänaval koos kivimajaga. Alustati ulatuslikku remonti ja sellesse perioodi kuulub ka maja alumise korruse N-O külje ruumide ümberehitamine suureks saaliks. Umberehitust tõestavad ka 1930-ndate aastate teise poole fotod.
1934. aasta kevadel leiti korporatsiooni koosolekul, et maja III korrus on siiani veel remontimata ja sinna paluti lahtise tulega mitte minna. Talvel olid torud lõhki külmunud ja nüüd tuli need uute vastu välja vahetada. Ka vilistlaskogu koosolekul märgiti, et remont oli uues majas suuremas osas mitme ettevõtte poolt tehtud ja see läks oodatust kallimaks.
1936. aastal tehti ettepanek laiendada riidehoiuruumi. See ümberehitus oleks olnud küllaltki odav ja maja välisilme oleks jäänud rikkumata. Taheti ehitada keldrisse senise puuderuumi asemele joomakelder, kuhu oleks viinud trepp eesruumist. Vannituba kavatseti viia keldrisse, et vesi ei rikuks saali lage. Vannituppa pääses siis läbi selle ees asuva esiku.
Vilistlased ümberehitust toetada ei saanud. Samal aastal otsustati ping-pong saalist verandale ümber kolida, sest pidulik saal ei olnud selleks mänguks sobiv.
1940. aastal maja riigistati. 1970-ndatel aastatel sai hoone Eesti Televisiooni Tartu stuudio. Tehti remont ja juurdeehitus O-nurgale.
Ehitise juurde kuulub varasem aiaruum, mis oli selle ajastu villaehituses obligatoorne. Praegu on varasemast aiast tehtud asfalteeritud õu. Tänava pool paikneb eesaia ees juugendlik metallaed koos stiilsete tsementpostidega.
Kokkuvõte
Maja Vanemuse 54 ehitati 1913. aastal insener Fromhold Kangro projekti järgi kaupmees G. Lellepile kuuluva üheperekonnaelamuna. Samal aastal tegi F. Kangro teise natuke muudetud projektivariandi. Villa kuulub juugendiga seotud heimatkunstist lähtuvate hoonete hulka ja on üheks Tartu parimaks selle stiili näiteks. Alates 1933. aastast kuulusid krunt ja maja üliõpilaste korporatsioon Fraternitas Estica vilistlaskogule ja siin asus korporatsiooni konvendihoone. 1930-ndatel aastatel ehitati maja N-O külje esimese korruse ruumidest saal. Uusi suuri muutusi tegi ETV, kes lammutas saali lae ja tegi läbi kahe korruse ulatuva stuudio.