Ak. orgide jalgpalliturniir 2016

14519737_10210653394234796_6057647529596115194_n

Käesoleval aastal jõudis korporatsiooni võistkond jalgpalliturniiri finaalia, kus pidi tunnistama taaskord korp! Vironia paremust. Skoor jäi 1:0 neile. Kusjuures alagrupis kaotasime ainult Vironiale, skooriga 3:2.

Meeskond: ksv!! Sander Hermet, Erik Tamm, Elari Arjakas, Jakob Koppel, Frederik Ross, Ted Õunap ja b!vil! Teedu Pedaru.

Kahest äbarikust alguse saanud elutöö

Kaarel Voitki aretatud hübriid ‘Trilby’ x fortunei. See on hübriid mööda maad roomavast inglise sordist Trilby ja aretaja ühest lemmikliigist, Lõuna-Hiinast pärit Fortuneist, millel on tugevalt lõhnavad õied. «Tegin selle hübriidi õietolmudest ja sellega võib rahule jääda, on korralikud oksad, mis ei roni mööda maad, ja õied on peaaegu samasugused kui ’Trilbyl’

Maailma rododendroni aretajate . . . → Read More: Kahest äbarikust alguse saanud elutöö

vil! Uno Raudkivi mälestused IV. Pagulaspõlv Ameerika Ühendriikides

1. Esimesed kaks immigrandiaastat.

Bremenhafenist sõitsin Ameerikasse armee transport laeva SS General Blatchford pardal, saabusin Bostonisse (New Yorgis oli sadamatööliste streik sel ajal) 20.oktoobril, 1951. Sealt sõitsin rongiga läbi New Yorgi Lancasteri linna Pennsylvania osariigis, kus hiljem teenisin elamist vabrikutöölisena kahes laevandusalases tööstuses, esiteks õhuventilaatoreid ja hiljem suuri elektrimootoreid kokku monteerimas.

Kui oli juba umbes . . . → Read More: vil! Uno Raudkivi mälestused IV. Pagulaspõlv Ameerika Ühendriikides

vil! Uno Raudkivi mälestused III. Elulugu Lääne-Saksamaal

Nagu juba kirjeldatud, esimene suurem asula kuhu jõudsime pärast ohtlikust Idast Läände põgenemisel oli Zwickau linn Sachsen’is. Seal leidsime üllatuseks, et eestlastel oli juba üles seatud laud linnavalitsuse hoones, kust anti välja mingisuguseid inglisekeelseid. põgenike tunnistusi Sealt aga tuli varsti edasi minna, sest see piirkond Sachsen’ist anti mõne päeva pärast üle venelastele. Grupi eestlastega läksime . . . → Read More: vil! Uno Raudkivi mälestused III. Elulugu Lääne-Saksamaal

vil! Uno Raudkivi mälestused II. Välja Tšehhi põrgust

Tšehhid olid ees, rääkisid meie ohvitseridega. Tuldi otsusele relvad maha panna. Peale selle kästi jala teed mööda edasi minna, ilmselt suunaga kuskile vangilaagrisse. See tee viis metsa vahelt läbi. Kuna ühtki valvurit ei paistnud lähedal olevat, siis osa meist põgenes metsa. Teadsime et on oluline püüda võimalikult kaugele jõuda sellest kohast nii ruttu kui võimalik.

. . . → Read More: vil! Uno Raudkivi mälestused II. Välja Tšehhi põrgust

vil! Uno Raudkivi mälestused I. Sõjaelamused

Tegevteenistuses, 20. Eesti Grenaderide Diviisis, 6 novembrist, 1943 kuni 8 maini, 1945.

Väljaõppelt Funker (sidemees), viimane aukraad: Sturmman (kapral).

1943 aasta sügisel dr. Hjalmar Mäe kuulutas välja mobilisatsiooni 1925 aastakäigule. Kuulsin et Tallinnas võetakse Liibavi lennukooli vabatahtlikke. Et pääseda Leegioni minekust, läksin vaatama Lasnamäele kus oli registreerimine. Võetigi vastu ja anti kohe välja ka lennuväe . . . → Read More: vil! Uno Raudkivi mälestused I. Sõjaelamused

Riigilipu heiskamine Toompeal Pika Hermanni torni

Riigilipu heiskamine Tallinnas

Pidulik lipuheiskamine tõi täna hommikul Toompeale Pika Hermanni torni juurde ligi tuhat inimest, kelle seas oli palju tudengeid, poliitikuid, lastega vanemaid ning väärikamas eas inimesi.

Kell 7.34 heisati Eesti hümni saatel Pika Hermanni torni sinimustvalge trikoloor. Traditsioonilise sündmusega tähistati Eesti Vabariigi 97. sünnipäeva. Kõnega esines riigikogu esimees Eiki Nestor ja õnnistussõnad lausus EELK piiskop Einar . . . → Read More: Riigilipu heiskamine Toompeal Pika Hermanni torni

Milline oli vallavanema tööpäev II maailmasõja ajal

Aastatel 1867-2012 on Haaslava (Kuuste) vallavanema ametis olnud 28 meest. II maailmasõja ajal, 1941-1944 oli Kuuste vallavanemaks Eduard Kivimäe.

Loeme allpool „Postimehes” 19. novembril 1942 ilmunud lugu:

„Juba vanal ajal oli meil vallavanem keskseks kujuks ja juhtivaks inimeseks vallas. Praegu, raskel sõjaajal, on ta seda veel rohkem. Omavalitsusüksuse juhina on vallavanem varustatud vajaliku võimutäiusega ja . . . → Read More: Milline oli vallavanema tööpäev II maailmasõja ajal

Märtsiküüditamisest möödub 65 aastat

20140324 Tartu 1

Tänasel märtsiküüditamise 65. aastapäeval mälestatakse küüditatuid Tartus mitme sündmusega.

Kell 12 on Pauluse kiriku krüptis mälestusjumalateenistus küüditatutele ja nende lähedastele. Pärast seda, kell 12.45 minnakse kiriku juurest rongkäigus Pepleri tänavale «Rukkilille» mälestusmärgi juurde, kuhu asetatakse pärjad ja kus kell 13 algab avalik kõnekoosolek.

Kell 14 on KGB kongide muuseumis (Riia 15b) tasuta ettekandepäev, kus ajaloolane . . . → Read More: Märtsiküüditamisest möödub 65 aastat

Ilves mälestas Poola vabaduse eest langenuid ja külastas üliõpilaskorporatsiooni Polonia

President T.H. Ilves konwent Polonia CQ ees

Poolas riigivisiidil viibivad president Toomas Hendrik Ilves mälestas täna Gdanskis Poola vabaduse eest langenuid ja külastas üliõpilaskorporatsiooni Polonia.

President Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves panid täna Gdanskis – «Solidaarsuse sünnilinnas» – pärja 1970. aasta vastuhakus tapetud tööliste memoriaalile, vahendas presidendi kantselei pressiesindaja.

Eesti riigipea külastas ka näitust «Tee vabadusele», mis kajastab vastupanu totalitaarsetele kommunistlikele . . . → Read More: Ilves mälestas Poola vabaduse eest langenuid ja külastas üliõpilaskorporatsiooni Polonia